Keegi pole vägivaldset kohtlemist ära teeninud!

Paljud naised meie ümber kannatavad vaikselt ära seda, kuidas nende mees neid halvasti kohtleb ning nende kallal vägivalda kasutab. Mis paneb naised seda kõike taluma ning miks nad endaga nii teha lasevad?

Kadri Põldma
kadri@buduaar.ee

Paljud naised meie ümber kannatavad vaikselt ära seda, kuidas nende mees neid halvasti kohtleb ning nende kallal vägivalda kasutab. Mis paneb naised seda kõike taluma ning miks nad endaga nii teha lasevad?

Lahutatud naine helistas politseisse viiel järjestikusel päeval. Tal oli selgelt nähtav sinikas silma all. Ta näitas kohaletulnud politseile üürilepingut, milles olid kirjas tema ja ta kolme lapse nimed ning kinnitas, et ta on lahutatud. Politseinikud ütlesid, et ilma lahutusotsuse koopiata ei saa nad midagi teha. Lahutatud mees kuulis seda ütlust. Ta tuli tagasi naise korterisse kõigil järgneval neljal päeval ja kuulis iga kord, et politsei ei saa midagi ette võtta, sest tegemist on pere siseasjaga. Mees ähvardas iga päev naise tappa ja lahkus iga kord, kui politsei saabus. Viiendal päeval ründas ta naist korteris noaga. Naabrid kuulsid laste kisa ja kutsusid politsei. Alles siis arreteeris politsei mehe – mõrvakatse eest.


MIKS NAINE EI LAHKU VÄGIVALLATSEVA PARTNERI JUUREST?

  • HIRM. Naise ratsionaalne kaalutlus: "Kui ma ära lähen ja ta mu üles leiab, lööb ta mind hullemini või tapab mu päris ära." "Kui ta mu leiab, tapab ta mu ära, ja kui ta ei leia, tapab ta enda." Paljud mehed on oma naisi sellega ähvardanud ja risk on muidugi olemas.
  • MAJANDUSLIK SÕLTUVUS. "Kes toetab mind ja mu lapsi?"
  • LAPSEVANEMA VASTUTUS. "Omada pöörast isa on lapsele parem kui olla päris ilma isata", "Mul oli nii palju tegemist kodu korras hoidmise, ja kõigi teiste eest hoolitsemisega, et mulle ei tulnud enda vajadused meeldegi."    
  • RELIGIOON JA VANEMATE SURVE. "Pere tuleb koos hoida iga hinnaga," "Kõikide probleemidega on võimalik toime tulla, kui ma piisavalt palju püüan." 
  • LOJAALSUS. "Ta on haige. Kui tal oleks vähk, siis ma ju ka jääksin."
  • KAHJUTUNNE. "Temal on ju veel palju raskem kui minul."
  • PÄÄSTJA KOMPLEKS. "Kui ma jään, suudan tal aidata paremaks saada." Vastutus perekonnaõnne eest "Hea naine suudab oma mehest hea mehe teha".
  • SUTSIIDIHIRM. "Ta ütleb, et tapab enda ära, kui ma lahkun."
  • JULGEOLEK. Hirm üksioleku ees ja kahtlus suutlikkuses üksi toime tulla.
  • KARTUS JÄÄDA ABITA. Vägivaldses suhtes elavad naised tunnevad sageli, et abiasutustel puudub valmidus neid aidata ja näha tegelikku probleemi.
  • ÜKSIOLEKUHIRM. Paljud naised vajavad abikaasat selleks, et end täielikuna tunda.
  • EITAMINE. "Tegelikult see nii hull ei olegi. Mõnikord on ta päris hea." Lootusrikkam on uskuda, et mees oli sel hetkel haige, purjus, hullunud. Tegelikult on ta hoopis hea, see hea pool on tema pärismina. Põhjused pole lööjas, vaid n-ö kusagil mujal. Tihti pöörduvad naised politseisse alles pärast 12-20 aastat kestnud sagedaste vägivallajuhtumitega pikitud kooselu. Kui psühholoog tunneb huvi, miks naine just nüüd selle otsuse tegi, selgub, et sageli on põhjuseks asjaolu, et hiljuti on sama vägivallatseja ohvriks langenud ka pere teismeeas tütar. Seda muutust võetakse aga pigem kui tüütut häirivat faktorit "muidu enam-vähem hästi sujunud abielusuhtes". Olukorra kahjustavat mõju iseendale keeldutakse tunnistamast.
  • SÜÜTUNNE. Mees süüdistab naist abieluprobleemides. Naine usub teda.
  • HÄBI. "Ma ei taha, et teised teada saavad." "Ma kardan, et kui ma kuhugi pöörduksin, hakkaksid inimesed mõtlema, kuidas ma küll nii loll olen, et seda nii kaua olen talunud."  Staatuseprobleemid.
  • OPTIMISM. "Küll asjad lähevad paremaks." "Kui ta töö leiab ja joomise lõpetab, siis hakkame hästi elama".
  • MADAL ENESEHINNANG. "Kõik on minu süü", "Ma ei leia kunagi kedagi paremat", "Olen väärtusetu." Paradoksaalsel viisil tunneb naine vahel löömishetkel end oma mehele vajalikumana kui vägivallavabadel faasidel. Võib-olla, et naine tunnetab vahel vägivalda ka nn õiglase karistusena varjatud vihkamistunde eest, mida ta mehe suhtes tunneb. Vajalik julgustus: Sul on õigus tunda viha jms nn negatiivseid tundeid, kui keegi sind halvasti kohtleb. Küsimuse võiks esitada ka teisiti: Miks ei lahku vägivallatseja oma partneri juurest? Kui ta tõesti usuks seda, mida ta ütleb – et naine on rumal, inetu, laisk, liiderlik, siis oleks ju tõenäolisem, et ta lahkuks sellise naise juurest.
  • KURNATUS. "Ma ei olnud mõelnud lahkumisele, sest pinge, mida selline elu tekitas, võttis ära kogu energia, mis mul üldse oli."
  • ARMASTUS. "Aga ma sellegipoolest armastan teda."     

KEEGI EI OLE ÄRA TEENINUD VÄGIVALDSET KOHTLEMIST

Toetavad laused meeldejätmiseks

  •  Ma pole süüdi selles, et mind lüüakse.
  •  Ma ei ole teise inimese vägivaldse käitumise põhjus.
  •  Mulle ei meeldi vägivald ja ma ei soovi selle toimumist.
  •  Väärin, et minusse suhtutaks respektiga.
  •  Ma ei taha, et minu lastest saaksid inimesed, kes löövad ja keda lüüakse.
  •  Väärin turvalist ja õnnelikku elu.
  •  Ma pole üksi. Ma võin teistelt inimestelt abi küsida.
  •  Minu olukorras on valikuvõimalusi ja väljapääse.

Kui sina oled üks vägivalla ohver, siis kontakteeru julgelt naistevarjupaigaga: telefon: 738 1831, GSM: 5594 9496 (ööpäevaringselt)

Kasutatud kirjandus: naistetugi.ee