Günekoloog: Eesti naised külastavad naistearsti usinalt

14 kommentaari
Günekoloog: Eesti naised külastavad naistearsti usinalt

Kas arstikabinet on koht, mille ees peaks hirmu tundma? Millal ikkagi tuleb teekond sinna ette võtta? Kuidas peab enda eest hoolitsema naine, kes soovib rasedaks jääda? Kui vanad on üldse esmassünnitajad Eestis? Keegi ei tea nendele küsimustele vastuseid paremini kui naistearstid. Buduaarile tuli lahkelt appi Tartu seksuaaltervise kliiniku naistearst ja Tartu Ülikooli naistekliiniku doktorant Made Laanpere, kes räägib lähemalt naiste tervisest.

Kas arstikabinet on koht, mille ees peaks hirmu tundma? Millal ikkagi tuleb teekond sinna ette võtta? Kuidas peab enda eest hoolitsema naine, kes soovib rasedaks jääda? Kui vanad on üldse esmassünnitajad Eestis? Keegi ei tea nendele küsimustele vastuseid paremini kui naistearstid. Buduaarile tuli lahkelt appi Tartu seksuaaltervise kliiniku naistearst ja Tartu Ülikooli naistekliiniku doktorant Made Laanpere, kes räägib lähemalt naiste tervisest.

Millise probleemiga kõige sagedamini naistearsti poole pöördutakse?
Naistearst näeb võrreldes teiste erialaspetsialistidega oma töös kindlasti rohkem terveid inimesi lisaks haigetele inimestele. Sageli pöördutakse lihtsalt tervise kontrolliks või raseduse, mis ju ka normaalne seisund, jälgimiseks. Kahjuks väheneb tervete naiste osakaal vanusega ja pärast menopausi näeme pigem probleemidega patsiente. Sagedasemaks põhjuseks, miks naistearsti poole pöördutakse, on ilmselt tupepõletikud.

Millised on levinumad suguhaigused? Millised ohud kaasnevad väljaravimata suguhaigustega? Mis haigused on sealjuures kõige ohtlikumad?
Tervise Arengu Instituudi statistika näitab Eestis seksuaalsel teel levivatesse infektsioonidesse haigestumise langust. Kõige enam levinud infektsiooniks Eestis on klamüüdia, mida esineb sagedamini noortel. Dr Anneli Uusküla andmetel on klamüüdia levimus 18–35-aastaste naiste hulgas seitse protsenti. Viimase kümnendi jooksul on muutunud suguhaiguste kulu iseloom ja paljud neist kulgevad sümptomiteta. Klamüüdiainfektsioon on naistele ohtlik haigus, sest võib põhjustada munajuhade sulgusest tekkinud viljatust, kuid samal ajal ei ilmne kuni kolmveerandil nakatunutest mingeid kaebusi. Sellest tulenevalt võivad paljud jääda ravita, pahaaimamatult nakatada oma partnerit (ja need oma korda oma tulevasi partnereid) ja kogeda tulevikus viljatust. Ka ülejäänud klassikaliste suguhaiguste – süüfilis, gonorröa ja trihhomonoos – esinemissagedus on viimased 15 aastat olnud pidevas languses. Ei tohi unustada, et seksuaalsel teel levivad ka B- ja C-hepatiit, rääkimata HI-viirusest. Eesti on endiselt Euroopas uute HIV-nakkuse juhtude arvult miljoni elaniku kohta esimesel kohal. Kuigi kahel viimasel aastal registreeritud uute HIV-juhtude arv on langenud, on põhjust arvata, et Eestis levib HIV üha sagedamini just sugulisel teel. Lisaks neile esineb ka viiruste põhjustatud probleeme: genitaalherpest ja inimese papilloomiviiruse tekitatud genitaaltüükaid ehk kondüloome. Inimese papilloomiviiruse ja emakakaelavähi seos on kindel. Viirusevastast ravi ei ole, kuid vähi eest saab kaitsta ennast vaktsineerimisega. Vaktsiin on olemas ka B-hepatiidi vastu, teistel juhtudel aitab kondoomi kasutamine.

Kas emakakaelavähki on võimalik ennetada?
Emakakaela rakuliste muutuste regulaarne testimine (PAP-test) on selle raske haiguse ärahoidmiseks väga efektiivne meetod. PAP-test, mida tavalise naistearsti läbivaatuse käigus iga kahe-kolme aasta tagant võetakse, avastab viiruse tekitatud muutused varakult ja muutuste jälgimine ennetab nende arengut vähiks. Eestis on alanud ka sõeluuring, kus naisi kutsutakse aktiivselt PAP-testi tegema. Sellise kutse peale tuleks kindlasti minna end testima! Tuleb rõhutada, et viirus ise põhjustab rakulisi muutusi emakakaelal sageli, kuid need taandarenevad enamikul juhtudel – üle 90 protsendil juhtudel. Ülejäänutel võtab rakuliste muutuste arenemine vähiks aega aastaid ja seetõttu kasutatakse jälgivat taktikat: PAP-testi tehakse muutuste hindamiseks teatud aja möödudes (tavaliselt 4−12 kuud). Tihti tulevad vastuvõtule inimesed, kes seostavad muutusi PAP-testis juba olemasoleva või väga tõenäolise vähihaigusega ja on seetõttu väga murelikud. Võib olla päris kindel, kui sellised muutused on leitud ja muutusi PAP-testi tehes jälgitakse, siis pole emakaelavähki haigestumist vaja karta. Juhul kui PAP-test näitab viiruse põhjustatud muutuste edasiarenemist, siis kahjustatud piirkonna eemaldamisega välditakse vähihaiguse teket.

Kui sageli tuleb ette terviseprobleeme, mis nõuavad kirurgilist sekkumist? Mis laadi need on?
Neid naistehaigusi, mil kirurgiline sekkumine on vajalik, ei ole õnneks kuigi palju. Kogu maailmas on mindud suunas, kus kirurginuga kasutatakse järjest vähem ja säästlikumalt. Suur osa operatsioonidest tehakse laparoskoobi abil ja uued tõhusad ravimeetodid pakuvad kirurgiale efektiivset alternatiivi. Näiteks kui aastaid tagasi oli emakavälise raseduse korral võimalik vaid operatiivne ravi, siis nüüd saame seda edukalt ravimitega eemaldada. Operatiivne ravi on sagedamini vajalik healoomuliste kasvajate korral ja ka pahaloomuliste kasvajate ravis on operatsioon siiani väga oluline ravimeetod.

Kui vanalt tulevad noored esimest korda naistearsti juurde? Millised on nende esimesed mured?
Kui probleeme ei ole, võiks naistearsti juurde tulla esimest korda siis, kui on plaanis alustada seksuaalelu. Uuring “Eesti naiste tervis” näitas, et 18−24-aastastest oli naistearsti juures käinud 83 protsenti. See on väga hea näitaja. Järjest enam ongi pöördumise põhjuseks soov saada nõu, kuidas vältida soovimatut rasedust. Tihti kardetakse günekoloogilist läbivaatust ja see võib saada naistearsti juurde pöördumisel oluliseks takistuseks. Rasestumisvastaste vahendite soovitamiseks ega väljakirjutamiseks ei ole vaja teha günekoloogilist läbivaatust. Patsiendil on õigus sellest keelduda. Läbivaatuse võib rahulikult lükata hilisemasse aega, kui selleks valmis ollakse. Esimesel visiidil naistearsti juurde võiks saada head nõu, kuidas hoida oma seksuaaltervist. Noortel on naistearsti poole pöördumise põhjuseks sageli ka see, et soovitakse saada vastust igikestvale küsimusele: “Kas ma olen normaalne?” Veidi vanemas eas asendab selle küsimus: “Kas ma saan ikka tulevikus lapsi?” Vahel on noortel pöördumise põhjuseks menstruatsioonitsükli häired, mis tänapäeval on üha enam seotud söömishäiretega. Põhjuseid on muidugi igasuguseid ja tõsiseid probleeme esineb ka juba tütarlapseeas. Kurb on, kui naistearsti poole pöördutakse esimest korda seksuaalsel teel leviva infektsiooniga või soovimatu rasedusega, mida oleks saanud lihtsalt ära hoida.

Kas eesti naised käivad piisavalt naistearsti juures või võetakse visiite ette pigem viimase häda korral?  
Ei ole uuringuid, millega seda võrrelda, kuid arvan, et tegelikult käivad Eestis naised naistearsti juures üsna usinalt. Kahjuks leidub alati terve hulk naisi, kes seda kunagi enne ei tee, kui viimane häda käes on. Samas on meil aga probleemiks emakakaela- ja rinnavähi sõeluuringust osavõtt, mis on väga tagasihoidlik võrreldes näiteks Soomega. See on üks peamisi põhjuseid, miks vähi esinemissagedus on Eestis endiselt palju kõrgem.

Kuidas valmistuda raseduseks? Milliseid teste peaks eelnevalt tegema?  
Raseduseks valmistudes on kõige olulisem järgida tervislikke eluviise. Lisaks soovitatakse tarvitada foolhapet vähemalt 400 mikrogrammi ööpäevas (teatud krooniliste haiguste korral on annused oluliselt suuremad). Foolhappel on tõenduspõhine toime, mis aitab vähendada närvisüsteemi arenguhäirete riski tulevasel lapsel. Tervetel naistel ja meestel ei ole raseduseks valmistudes vaja teha mingeid teste. Muidugi ei ole olemas ka sellist testi, mis kinnitaks paari viljakust. Tõendust on leidnud fakt, et kõige kiiremini tagab rasestumise regulaarne seksuaalelu kaks-kolm korda nädalas ilma kaitsevahenditeta. Ei ole vaja ovulatsiooniteste ega muid ebatäpseid ja ebamugavaid ovulatsiooni sedastavaid toiminguid. Lõppkokkuvõttes võivad need vaid stressi suurendada ja rasestumist edasi lükata.

Mis on esmassünnitajate keskmine vanus? Kui sageli on need rasedused planeeritud?
Eestis oli esmassünnitajate keskmine vanus 2009. aastal 25,9 aastat. 2007. aastal oli see 22,7 aastat. Selles osas on olnud pidev tõusutendents. Nii sünnitajate keskmine vanus kui esmassünnitajate vanus tõuseb kindlasti veelgi. Seda, kui sageli need rasedused planeeritud olid, on raske öelda. Arvestades, et endiselt ei kasuta Eestis peaaegu kolmandik naistest mingit rasestumisvastast vahendit või kasutab ebausaldusväärseid vahendeid (näiteks katkestatud suguühe, kalendermeetod), võib arvata, et umbes kolmandik oli planeerimata rasedusi. Planeerimata raseduste arv on teismelistel kindlasti mitu korda suurem kui paremas sünnitamiseas naistel. Tuleb vahet teha ka planeerimata ja soovimatutel rasedustel. Planeerimata rasedus võib tähendada pelgalt, et seda sooviti pisut hiljem. Soovimatu rasedus ei ole aga kunagi planeeritud.

Kui kaugele arenenud rasedusega külastatakse esimest korda naistearsti?
Enamik naisi tuleb arsti juurde kohe, kui on sellest rasedustesti abil teada saanud või kahtlustab rasedust – see tähendab varakult. On siiski üksikuid, kes pöörduvad pärast 12. rasedusnädalat. Sel juhul on sageli tegemist riskirühma kuuluvate rasedatega: teismelised, sõltuvusprobleemidega naised, vägivalla ohvrid jne.

Mis vanuses naised mõtlevad kõige rohkem abordi peale? Kas seda teevad eelkõige liiga noored rasedad või ka need, kes on juba sünnitanud?  
Abordi otsusele eelneb teadasaamine soovimatust rasedusest ja seda probleemi saab lahendada vaid kahel viisil – kas otsustada sünnitada või rasedus katkestada. Abordi kasuks otsustamine ei tule kunagi kergelt ja selleks on enamasti palju põhjuseid. On arusaadav, miks abordi kasuks otsustakse enam noores eas, sest lapse kasvatamiseks puuduvad tingimused ja noorte vanemate endi küpsemine on veel pooleli. Positiivne on see, et abortide arv on pidevalt vähenenud. 2000. aastast alates otsustavad naised Eestis raseduse korral pigem sünnitada. Kui 1992. aastal tehti iga 100 sünnituse kohta 143 aborti, siis 2009. aastal tehti iga 100 sünnituse kohta 60 aborti. Ka sündimus on tõusnud ja nüüd on ühiskonnal viimane aeg pöörata enam tähelepanu sündinud laste kasvatamise, arengu ja elukvaliteedi toetamisele.

Buduaar Shopping sügis 2011

Sarnased artiklid