Nohust ja selle ravist

11 kommentaari

\"\"Nohu on haiguslik seisund, mille pärast iga inimene on kannatama pidanud. Enamasti viitab nohu saastunud lümfile. Tänapäeval on lümfisaastajaid rohkem kui eales varem ja inimest kimbutavad erinevad haigused: viiruslikud, allergilised jne.  Mida saastunum on lümf, seda aeglasemalt see voolab ja organism mürgistub.

 

kadi@buduaar.ee

\"\"Nohu on haiguslik seisund, mille pärast iga inimene on kannatama pidanud. Enamasti viitab nohu saastunud lümfile. Tänapäeval on lümfisaastajaid rohkem kui eales varem ja inimest kimbutavad erinevad haigused: viiruslikud, allergilised jne.  Mida saastunum on lümf, seda aeglasemalt see voolab ja organism mürgistub. Viiruslik nohu  algab nina kihelusega, eritis on algul vesine, hiljem muutub mädaseks.

Millised on nohu eri liigid ja tunnused?

 Veresoonte nohu  põhikaebuseks on ninakinnisus, kuid mingi ärrituse mõjul võib nina ka vesiseks minna. Allergilisele nohule on iseloomulik esimesest päevast peale aevastamine, ninakinnisus ja limaeritus. Adenoidse nohu puhul on esimesest päevast peale mädane limajas  eritis. Põskkoopapõletikuks muutub nohu siis, kui mädane eritus on kestnud pikema aja jooksul ja  enamikel juhtudel esineb ka ühepoolne tugev valu. Kõige halvem variant  on verine lima, mida ei tohi segamini ajada ninaverejooksuga.  Päris sageli tähendab see kasvajat ja põletikku selle ümber. Kuid kui  ägeda nohu lõppjärgus ninast veriseid koorikuid tuleb, pole see veel ohumärk.

Tavalise nohu puhul soovitatakse järgmist:
" 1. Laske ninna 3-5 tilka mentoolõli ning määrige sellega ka laupa, meelekohti ja nina. Soovi korral võite segada mentoolõli sama suure koguse kampriõliga.
2. Peenestage küüslauku ja pange mõlemasse sõõrmesse selle mahlas immutatud vatitampoonid.
3. Tilgutage mõlemasse sõõrmesse 4-5 korda päevas 3-5 tilka aaloemahla, ajage pea kuklasse ja masseerige ninatiibu.
4. Pange sõõrmetesse peedimahlas niisutatud vatitampoonid.
5. Soojendage põskkoopaid kahe keedetud munaga. Mähkige need linastesse lappidesse, pange kahele poole nina ja hoidke seal jahtumiseni.
6. Soojendage pool klaasi päevalilleõli 30-40 minutit veevannil, jahutage veidi, lisage 1-2 küüslauguküünt ja veerand väikest sibulat, laske 2 tundi tõmbuda ja tilgutage kurnatud tõmmist sõõrmetesse.
7. Jooge enne magamaheitmist soojalt salveikeedust, hoides samal ajal jalgu 5 minutit põlvist saadik soojas vees. Pärast seda minge kohe voodisse.
8. Nohu algstaadiumis võib kasu olla  kandadele pandud sinepiplaastritest (siduda flanelllapiga kinni ja panna jalga villased sokid. Kahe tunni pärast tuleb plaastrid ära võtta ja kõndida natuke aega kiiresti toas ringi. Kõige parem on teha seda protseduuri enne magamaminekut, siis peaks hommikuks nohu möödas olema.
9. Päris nohu algul võib juua pool klaasi vett, millesse on lastud 5 tilka joodi. Kui tegemist pole gripiga, peaks see aitama.
10. Vahel aitab, kui süüa ära üks küüslauguküüs.
11. Lõigata sibulalt juurepoolne osa ära ja närida seda 10-15 minutit.
12. Määrige ninasõõrmeid seestpoolt paar korda päevas sulgja kalanhoe mahlaga või tilgutage seda 3-5 tilka ninna.
13. Küüslauku võib ka ninna toppida, kuid enne peab saama selgust, mis nohuga on tegemist ja kas küüslaugust üldse abi on. Nohu, mis ei tule viirustest-külmetusest, on kirurgiline haigus.

Äge külmetus- ja viirusnohu ei olevat mingi probleem. TÜ Kõrvakliiniku professor Mart Kull kirjutab, et hullemad hädad saavad tavaliselt alguse lapseeas, sest paljud vanemad ei tea, et peale külmetus- ja viirusnohu leidub veel teisi ja ohtlikumaid nohusid. Tegelikult on lapse immuunsüsteem  nii tugev, et harva juhtub, kui laps jääb haigeks külmetuse tõttu. Viiruslik nohu aga tabab lapsi vaid epideemiate korral.
Professor Kulli sõnul sagedasem laste nohu põhjus on ninaneelus olev adenoid ja selle põletikuline suurenemine. Adenoidi suurenedes tekib temas põletik, mille tagajärjel jääb ninas ruumi veelgi vähemaks. Nina funktsioon lülitatakse sellega välja ja täitmata jäävad nina peamised ülesanded: ninahingamine ja haistmine. Ninahingamise puudumisel lapseeas kaob ka ninaõõnesisese õhuvoolu ninaõõne suurust kujundav toime, mis tähendab, et lapsel ei arene nina anatoomia normaalsed proportsioonid.
Sage nohu on päris kindlasti seotud muutustega hingamisteedes: ninaneelu kitsenemise ja sealse põletikuga.

Adenoidse nohu ravi on kirurgiline – st. nohu ravitakse operatsiooni teel.
Vanema põlvkonna arste õpetati, et adenoide ei maksa ära lõigata, sest need kasvavad puberteedieas välja. Tõsijutt. Ainult et selleks ajaks on juba tekkinud näokolju ja muude organsüsteemide jäävad muutused. Professor Kull ülteb, et kui adenoide ei opereerita, võib laps eakaaslastest arengus maha jääda. Lõhnatajuta laps ei huvitu ümbritsevatest asjadest ning nii võib palju teadmisi jääda omandamata, mille tõttu kujunevad valed toitumisharjumused. Kui haistmismeel jätab soovida, ei tee laps hästi ka maitsetel vahet. Need lapsed eristavad ainult peamisi põhimaitseid: magus, soolane ja hapu. Maitsev valguline toit tundub neile täiesti maitsetu. Seetõttu keelduvad nad tavalisest toidust ja tahavad ainult magusat. See on aga kujunevale organismile igati kahjulik. Kopsud peavad õhku saama ka siis, kui nina on kinni. Laps ahmib kopsudesse soojendamata ja niisutamata õhku. Tagajärjeks on sagedased bronhiidid, külmetushaigused ja kopsupõletikud.

Kui suu on lapsel suurema osa ajast lahti, ei teki ka õiget hambumust, sest vaid ülemiste ja alumiste hammaste köbrukeste omavahelise kontakti korral sättuvad hambad sirgesse ritta.
Veel räägib professor Kull nohust ja selle põhjustest järgmist: hüperreaktiivne ehk veresoonte nohu tähendab seda, et nina- veresooned reageerivad liiga tugevalt igale tühisele ärritajale nagu näiteks kasvõi pea asendi muutus. Kõige tüüpilisem kaebus sellisel juhul on selle ninapoole kinnisus, mis jääb külili lamades allapoole. Miks see nii on? Seda reguleerib vegetatiivne närvisüsteem. Kui närvissüsteemi aktiivsuse regulatsiooniga pole kõik korras, mille põhjused võivad olla erinevad (näiteks stress, väsimus, alkohol), võib juhtuda, et nina veresooned laienevad ilma põhjuseta. Siis läheb nina kinni ja kuigi on tunne, et nina vajab nuuskamist, ei tule sealt midagi. Samas võib toast õue minnes nina tilkuma hakata. Selline veresoonte laienemine on täiskasvanutel kõige sagedasem nina kinnisuse põhjus.

Esineb ka  medikamentoosset ninakinnisust: efedriini sisaldavad ninatilgad, mida saab apteegist ilma retseptita ja mis on kõige levinumad, tekitavad tugeva veresoonte spasmi. Spasm kahjustab verevarustust nina limaskestas ja sellele järgneb isheemiline põletik. Pikaajaline põletik tekitab limaskestas sidekoe ja ninas jääb hingamiseks ruumi veelgi vähemaks. Selline fenomen sunnib haigeid tilkade doosi järjest suurendama, mis aga organismi elutegevuse aspektist tekitab haigele ravimsõltuvuse. Aga see on juba väga kahjulik.
Hüperplastiline nohu esineb  saastatud keskkonnas töötavatel või elavatel inimestel, näiteks suitsetajatel ja tolmuse tsehhi töölistel tekitavad aineosakesed limaskestale püsiva põletiku, mille tagajärjeks on jällegi sidekoe vohamine ja ninakinnisus.
Kuid siiski tüüpiliseks  ninahaiguseks on mitteallergiline nohu, mille puhul ninakinnisus tavaliselt vaheldub, st. kord on kinni vasak, siis jälle parem ninapool.

Levinumad nohuravimid:
Kroonilise ninatakistuse korral või vesise nohu raviks ninatilgad ei sobi. Vesistava nohu puhul ei leevenda ninatilgad sümptome ega kergenda ka enesetunnet.
Suukaudsed rohud nagu pseudoefedriin ja fenüülpropanoolamiin toimivad hästi, ent paraku võivad need ravimid põhjustada tugevaid kesknärvisüsteemi kõrvaltoimeid, sealhulgas unetust ja ärrituvuse tõusu.
Ntihistamiinikumid on juba pikka aega olnud kasutusel allergilise nohu põhiravimina.

Üldiselt tasub meelde tuletada käibetõde, et kui nohu ravida, kestab see terve nädala, aga kui mitte, siis  möödub see seitsme päevaga.

Lõpetuseks tasub kirjutada veidi kapsast, sest kirjutatud on: " Selle punnpeaga annab nohu ravida umbes seitsme minuti jooksul. Tuleb lihtsalt kõht toorest kapsast täis süüa. Ei taha lugejat kolloidide teooriaga tüüdata, aga biokeemilisel tasemel on jahvatatud kapsasodi nagu käsn, mis kogub kehast endasse just selliste jääkainete molekule, mille eest keha end – kõrvetada saamise vältimiseks – lima moodustades kaitseb. Nohu, teadagi, on olukord, kus too lima ümbruskonna mõjude tõttu tekib ninas.Tegelikult ajab sama asja ära pea iga toortoit (õuntest kaalikani, aga lõunamaised, meretagused asjad võivad siiski halvasti mõjuda). Ent kapsas on siiski tõhususe, kiire kättesaadavuse ja ka hinna/kaalu suhte poolest üks favoriite. Tasub aga meeles pidada, et ka nohu on haigus ja haiguse ajal on arukas dieeti pidada. Kuid ärge unustage, et toordieet võtab küll maha nohu, mitte hingamisteidpidi allapoole läinud põletiku. Piirjooneks on siin muide mitte mandlid, vaid kõrisõlm. Nii et kui kapsaostu on edasi lükatud lootuses, et nohu ise üle läheb, ja asjale lõpp tehakse viimasel hetkel enne kapitaalset haigestumist, võib tekkida naljakas seisund, kus ülemine ots on selge ja klaar, aga põletikuidu kükitab veel päeva või paar päris südame juures.

 

Üldiselt võib nohust palju kirjutada ja kirjandust selle kohta on tohutul hulgal alates arstide poolt kirjutatust lõpetades sensitiivide tähelepanekutega, et nohu tekib solvumisest.  Luule Viilmaa "Ellujäämisõpetuse" neljandas osas lk.62 on sellest huvitavalt ja isegi loogiliselt kirjutatud.