Ohtlik mängukirg

Enamus kasiinokülastajatest naudivad seda meelelahutust täiel rinnal ning väike osa mänguritest kaotab mingi hetk oma tegevuse üle kontrolli. Kellel lõppeb asi paremini, kellel halvemini. Üks viimase aja šokeerivaim lugu on ju ometi see, kuidas kasiinosõltlane oma naise ja lapsed tappis ning seejärel ka endale lõpu tegi. Kõik tänu koledale kasiinosõltuvusele. Mida selle probleemiga ette võtta?

Kadri Põldma
[email protected]

Sõltlased võivad võidufaasis uskuda, et suudavad mõjutada mängu tulemusi, kaotusfaasis on nad täiesti kindlad, et õnn pöördub peatselt.

Statistika põhjal langeb ohtliku mängusõltuvuse küüsi 1-2% täiskasvanutest. Nad ei suuda ennast sundida õigel ajal kaardilaua tagant lahkuma ja kaotavad enda üle kontrolli. Koos võitmisega avastavad sõltlased, et uus raha läheb ikka ja jälle mängude peale. Raha hakatakse laenama ja kui seda enam kuskilt võtta pole, võetakse kasutusele äärmuslikud abinõud.

Eestis on ligi 25000 hasartmängusõltlast, mis on 2,4 protsenti kogu elanikkonnast, selgus Faktumi uuringust. Mõningaid probleeme õnnemängudega esineb ligi 100000 inimesel. Haiglaslikest mänguritest 40 protsenti tunnistas, et panevad päevas mängu enam kui 1000
krooni, potentsiaalsetest patoloogilistest mängijatest pooltel jääb maksimaalne päevasumma alla 100 krooni.

Pihtimus

Sellise loo rääkis Buduaarile üks anonüümseks jääda sooviv kodanik:

"Mängusõltuvus on mulle tuttav. Olin nimelt 4 aastat sõltlane. Ma ei läinud
mööda ühestki kasiinost, ilma et oleksin kasvõi 25 krooni masinasse pannud või mõned kaardimängud teinud. Asi algas sellest, et olin tol hetkel töötu ning avastasin kerge viisi, kuidas raha teenida. Alguses saatis mind kasiinos ebatavaline õnn. Ma aina võitsin! Siis hakkas aga asi allamäge minema. Ent lõpetamine ei tulnud kõne allagi. Ma mängisin maha kõik pere säästud. Müüsin maha isegi oma abielusõrmuse, mille küll kindlasti hiljem pandimajast tagasi lubasin osta, aga lubadused jäid lubadusteks. Kui pere raha oli maha mängitud hakkasin sõpradelt laenama, loomulikult polnud mul midagi tagasi maksta. Kaotasin lõpuks kõik sõbrad. Siis hakkasin varastama. Elan väikelinnas ning siinsetest poodidest pole eriti raske paar kallimat asjakest või ehet tasku libistada. Varastasin ka tuttavatelt kui neil külas käisin. Lihtsalt panin raha või ehted taskusse ja oligi. Sel hetkel ei tundnud ma mingeid süümepiinu, mõtlesin vaid selllele, et kust raha juurde saada. Ühel hetkel hakkasid aga kõik niidid kokku jooksma, sõbrad said aru, et neilt varastan ning ka mujal liikusid jutud minu varastamiste kohta. Väikeses linnas pandi asi loomulikult suure kella külge. Olin lootusetus olukorras. Mõtlesin mitmeid kordi, et ehk oleks parem üldse oma piinad lõpetada. Õnneks ma nii kaugele ei läinud. Püüdsin leida abi erinevatest kohtadest, aga midagi ei mõjunud. Mis mind siis aitas? Juhtus selline lugu, et üks minu kasiinosõber, kes oli nähtavasti samas olukorras nagu mina, otsustas siiski enda piinad lõpetada. Mulle tuli see šokina. Reaalsus tabas mind eriti teravalt ning olin plaks maa peal tagasi. Minu naine andis mulle andeks, sõpradega küll nii hästi ei läinud. Igal juhul elan nüüd rahulikku elu maal ning ei lähe enam iial kasiino lähedalegi!"

Hasartmängusõltuvusel on ka peenem nimi- ludomaania.

Milles see seisneb?

• võimetus mängimist lõpetada
• laenude võtmine mängimise finantseerimiseks
• raha nägemine mitte elatus-, vaid mänguvahendina
• muutused mängija karakteris, valetamine ja salatsemine
• mängimise kahetsemine ja häbenemine
• riskimine töö, pere, olulise suhte v.m. sellisega mängimise tõttu

Kuidas mängurit ära tunda?

1. On hõivatud hasartmängudega (nt. hõivatud minevikus toimunud mängukogemuste meenutamisega või plaanib järgmist ettevõtmist või mõtleb sellele, kuidas saada raha, mida panustada)

2. Peab suurendama mängu pandavaid summasid, et saavutada vajalikku erutusastet.

3. Korduvad ebaõnnestunud katsed kontrollida, vähendada või lõpetada mängimist.

4. On rahutu või ärritunud, kui üritab vähendada mängimist või sellest loobuda.

5. Mängimine on talle põgenemisteeks probleemide või düsfoorilisest meeleolust (nt. abitus- ja süütunne, ärevus, depressioon) eest.

6. Pärast panuseks pandud raha kaotamist naaseb teisel päeval, et raha tagasi võita ("kaotust tasa teha").

7. Valetab pereliikmetele, arstile või teistele, et varjata hasartmängudega seotuse astet.

8. On teinud midagi ebaseaduslikku, nagu võltsinud, petnud, varastanud või raha kõrvale pannud, et finantseerida oma mänge.

9. On seadnud ohtu või kaotanud olulise suhte, töö, hariduse või karjäärivõimaluse mänguhasardi tõttu.

10. Toetub teistele, et saada raha, et kergendada mänguhasardi tagajärjel tekkinud lootusetut majanduslikku olukorda.

Milline on hasartmängusõltuvuse ravi?

Maailmas ei ole veel loodud ravimit, mis täielikult paneks punkti mängusõltuvusele inimese organismis. Mitme probleemse mänguhasardi juhtumi korral on kasutatud medikamenti, mida tarvitatakse alkoholismi ravi puhul.

Probleemsele mängurile kättesaadavate ravimeetodite hulgas on eneseabigrupid, mitmesugused psühhoteraapia liigid, statsionaarne ravi kui ka mõned medikamendid.

Kõige olulisem on: saa õiget ravi, vii see lõpule ning sul läheb ilmselt kõik hästi. See eeldab aga järgmist:

• tunnista endale vajadust lõpetada mängimine;
• ole motiveeritud seda tegema;
• usu, et ravi aitab sind kindlasti;
• tea, kuidas saada õiget ravi!