Valguse võlujõuga väsimuse vastu

Kairi Look

Meie laiuskraadil on kogenud ilmselt igaüks, kuidas pikkade talvekuude ja vähese päikesevalguse tõttu keha energiapatareid üsna kiiresti tühjaks saavad. Õnneks leidub süveneva jõuetuse ning vähenenud tegutsemisinnu puhul mitmeid võimalusi, mis pimeda ajaga kaasnevatest tervisemuredest hõlpsasti vabaneda aitavad. Üheks sääraseks abiliseks on energia taastamisel lihtne ning efektiivne valgusteraapia.

Valgusravi on leidnud laialdast kasutust just viimasel paaril aastakümnel ja seda eelkõige põhjamaades, kus päikesevalgust saab talveperioodil nautida vaid loetud tunde päevas. Eelkõige aitab lisavalgus neid, kes talvekuudel end justkui autopiloodil tegutsejatena tunnevad ning kurdavad, kuidas vajalikud tegemised energiapuuduse tõttu aina kuhjuma kipuvad. Väsimus ja päevane unisus annavad endast enamasti märku just jaanuaris-veebruaris, kus lõpukorral on ka keha viimased vitamiinivarud ning seljataga pikk ja pime talv. Kui tundub, et lisaks vähenenud jõuvarudele on kadunud ka rõõmsameelsus ja ilmneb sagedasi meeleolukõikumisi ning heitlikke tujusid, söögiisu muutusi või üldist kurvameelsust ning tahtejõuetust, võib valgusravi osutuda igati mõnusaks ning kasulikuks protseduuriks.

Valguse tervendav mõju on seotud hormoon melatoniini taseme vähenemisega  kehas. Melatoniini tase tõuseb vähese valguse tingimustes (ka igapäevaselt õhtusel ajal) ning langeb päikesetõusuga. Selline mehhanism aitab reguleerida une ja ärkveloleku rütmi, kuid mõjutab ka talvemasenduse ning -väsimuse teket.  Meie päikesevaese talve tingimustes muutuvad inimesed külmadel kuudel unisemaks ja väsinumaks, kuna valgust jõuab silmade kaudu vaheajju melatoniini eritust kontrollivate struktuurideni vähe ja hormooni tase organismis tõuseb. Lisavalgus aitab melatoniini tootmist vähendada ning pärsib talvise unisuse ja kurvameelsuse teket. Samuti mõjutab valgus naishormooni prolaktiini kogust organismis ning võib leevendada oluliselt premenstruaalset sündroomi ja sellest tingitud meeleolumuutusi. Tihti on valgusteraapiaga tuttavad inimesed, kes töötavad öistel kellaaegadel või vahetustega ning sagedased reisijad, kel on ajavööndite vahetuse tõttu tekkinud unehäired või muud ööpäevarütmi muutustest tingitud terviseprobleemid.

Kuigi enamik inimestest puutub esmakordselt valgusteraapiaga kokku stressi või väsimuse tõttu, on „kunstpäevitamine” andnud häid tulemusi ka külmetus- ja nahahaiguste, allergiate, liigesevaevuste ning põletikuliste valude leevendamisel. Nii võib valgusravikabinetist abi saada päris harilike tervisemurede puhul, nagu on seda nohu ja köha, peavalu, öised lihaskrambid või psoriaas. Samuti soovitavad psühholoogid valgusravi ühe abivõttena toitumishäirete, eelkõige buliimia ravis.

Tüdinud vanemate rõõmuks on täheldatud, et valgusteraapia näib olevat abiks ka tujukate, närviliste ja kergesti ärrituvate laste puhul. Kuigi selliseid käitumisjooni peetakse enamasti tavaliseks jonniks, on pidev rahutus ning motivatsiooni puudumine tüüpilised laste talvemasenduse sümptomid, mida esineb teataval määral kõikidel lastel. Valgusravist on kasu ka hüperaktiivsete laste puhul, kes on oma loomult väga rahutud, keskendumisraskustega ning problemaatilised õppijad. Regulaarsed valgusseansid näivad vähendavat üldist närvilisust, mistõttu paranevad laste õpitulemused, aga ka reaktsiooni- ja lugemiskiirus ning värvide eristamise võime. Tundub uskumatu, kas pole!

Kuidas valgusteraapiat läbi viiakse?

Kuigi tegu on kunstliku ja mitte päris päikesevalgusega, on valgusravi seanss igati mõnus ja lõõgastav pooltund. Enamasti satub talvest väsinud ja kurnatud valgusteraapia vajaja tüüpilisse valgusravikabinetti, kus saab lõõgastuda mugavas lamamistoolis ekraani meenutava valgusravilambi ees. Inimesi on erinevaid, nii eelistavad mõned kogu seansi vaikuses puhata, teised võtavad kaasa raamatu või kõrvaklapid muusikaga. Oluline on seejuures üksnes aeg-ajalt pilk lambile pöörata, kuna valgus toimib silma võrkkesta kaudu, mõjutades sealtkaudu aju nägemiskeskust ning melatoniini moodustavaid ajustruktuure. Talvine stress ja väsimus taandub enamasti kahenädalase kuuriga, kuid valguse positiivset mõju ennustavad arstid juba 4-5 seansi järel.

Valgusravilambid on igati ohutud ning kasutussõbralikud ega soodusta erinevalt looduslikust päikesest naha vananemist, sest neis kasutatakse nähtava spektri lainepikkusi, mille hulka ultraviolettkiirgus ei kuulu. Valgusteraapia seansid sobivad hästi ka lapseootel naistele ega tekita kõrvalnähtusid regulaarsete ravimitarvitajate hulgas. Võimalikuks kõrvalnähuks võib olla silmade väsimus, kuid selle ennetamiseks on võimalik kasutada kaitseprille.

Kuigi valge aeg pikeneb veebruaris juba üsna jõudsasti, on Eestimaa kevade saabumiseni siiski veel mitmed nädalad aega. Miks mitte tõrjuda talvine energiavampiir eemale SPA-kesksel nädalavahetusel mõnusal valgusteraapiaseansil lesides? Loodusliku päikese ja valgusteraapia kombinatsioon aitab kahtlemata ennetada ka kardetud kevadväsimust ning võimaldab säravamate silmadega uuele hooajale vastu minna.

Kairi Look