Kuidas teada, kas sa jood piisavalt vett?

Läbi terve päeva kaotab meie keha palju vett – nii uriini kui ka higinäärmete kaudu, isegi siis, kui me higistamiseks spetsiaalselt trenni ei tee. Selle tulemusena peaksime kehale turgutust pakkuma ja pidevalt vedelikku tarbima, ent karastusjoogid seda ülesannet ei täida.

Kohv ja limonaad sisaldavad enamasti palju kofeiini, mis käitub sinu keha vajadustele vastupidiselt ning värskenduse asemel hoopis dehüdreerivad su organismi. Ja mis veelgi hullem – limonaadid, mahlad ning teised magustatud joogid sisaldavad palju suhkrut ning kahjustavad sinu tervist.  Seega kunstlikult magustatud karastusjoogid unusta heaga ära!

Ainus viis enda keha poputada, on juua puhast vett. Aga kui palju vett tuleks päevas juua? Kui üldlevinud ja tihti korratud tarkus on, et vett tuleks juua 8 klaasitäit päevas, siis mõne jaoks võib see olla liig, samal ajal, kui teistele sellest hoopiski ei piisa.
Sinu keha veenõudlus ei ole stabiilne ning muutub vastavalt erinevatele teguritele - nagu näiteks ilmastikuolud ja see, kui aktiivne sa oled.
Õnneks on sinu keha varustatud aga "mõõdikuga", mis annab märku, kui organism vajab juua.
Selle mõõdiku nimi on janu.
Ent on teisigi viise,  kuidas aru saada, kas sa peaksid tarbima vett ka siis, kui sul parasjagu janutunnet pole.

Kuidas saada aru, et su keha vajab vett?
Kui su keha on kaotanud 1-2 protsenti oma veesisaldusest, märkad sa seda kohe, sest muutud januseks. Janu kasutamine juhisena, kui palju sa igapäevaselt vett peaksid tarbima, on hea viis kindlustada, et sinu vedelikutarbimise minimaalne vajadus on täidetud. 
Küll aga võib tekkida olukord, et selleks ajaks, kui sul tekib janutunne, on sinu keha tegelikult juba küllaltki dehüdreerunud ehk vedelikupuuduses.
Uuringud näitavad, et umbes 2/3 meist on pidevalt dehüdreerunud ning peaksid jooma rohkem vett. Eriti peab see paika vanemate inimeste puhul. Seega oleks mõistlik õppida lugema teisi väiksemaid märke, mida keha sulle annab, kui see on janune.

Mõningad märgid, et aeg oleks vett juua, on siin:
- väsimus ja/või tujukus
- näljatunne, kuigi oled äsja söönud
- selja või liigeste valud
- tuhm, kuiv nahk ja/või esiletungivad kortsud
- ebakorrapärane urineerimini, tume uriin ja/või kõhukinnisus

Uriini värvus on oluline indikaator
Lisaks janutunde jälgimisele, tuleks tähelepanu pöörata ka uriini värvusele. Sa peaksid jooma piisavalt vett, et sinu uriin oleks helekollane.
Tumeda värvusega uriin näitab, et sinu neerud hoiavad vedelikke kinni, et säilitada sinu keha funktsioonid, mille hulka kuulub ka kehast mürkide väljaviimine. 
Selle tulemusena on sinu uriin äärmiselt kontsentreeritud ja tumedat värvi. Ja sel samal põhjusel urineerid sa ka märksa harvem.
Kuna sinu janu-mehhanism muutub vanusega ebatõhusamaks indikaatoriks, siis vanemad inimesed peaksidki pöörama oma uriini värvusele rohkem tähelepanu. Nii saad tagada selle, et oskad tarbida kehale vajalikus koguses vett.
Pea meeles, et riboflaviin (vitamiin B2, mis sisaldub enamasti ka multi-vitamiinides) muudab sinu uriini samuti heledaks - peaaegu erekollaseks. 
Seega, kui sa võtad toidulisandeid, mis sisaldavad vitamiini B2, on uriini värvuse järgi janu määramine raskendatud.
Urineerimistihenduse järgi saab samuti hinnata oma vedelikutarbimist. Terve inimene peaks urineerima umbes 7-8 korda päevas.
Kui sa urineerid harva ning ei ole mitu tundi tundnud vajadust tualetis käia, siis on see selge märk, et sa ei tarbi piisavalt vett.

Sümptomid kroonilisest vedelikupuudusest
Peamised sümptomid veepuudusest on janu, kuiv nahk, tumedat värvi uriin, väsimus.

Kuid kroonilisel vedelikupuudusel on veel palju näitajaid, millele enamasti tähelepanu ei pöörata:
- seedehäired nagu puhitised ja kõhukinnisus
- segadus ja/või ärevustunne
- uriiniteede põletikud
- enneaegne vananemine
- kõrge kolesteroolitase

Vedelikupuudus on eakate inimeste seas levinud probleem
Hiljutine uuring näitab, et üks viiest vanurist ei tarbi päevas piisavalt vett. Nende hulgas, kel pole hooldajat, on see näitaja isegi kõrgem -  lausa üks neljast.
Vedelikupuudust esineb rohkem ka nende inimeste seas, kes tarbivad erinevaid medikamente.

Proovi vältida pudelivett
Lisaks sellele, et sa piisavalt vett jooks, on oluline ka see, millist vett sa täpsemalt tarbid.
Väga paljud inimesed eelistavad juua pudelivett, kuid on mitmeid põhjuseid, miks seda valikut vältida. Vee joomine plastikpudelist võib kujutada tõsist ohtu sinu tervisele. Sest nii võid koos veega manustada kemikaale nagu bisfenool-S ja ftalaat, mis imbub vette plastikpudelist endast. Neid kemikaale on aga seostatud erinevate pärilike haigustega, õppimis- ja käitumisprobleemidega, immuunsüsteemi probleemidega ning maksa-, eesnäärme- ja rinnavähiga.
Lisaks on pudelivesi ka väga kallis, ehkki uuringute kohaselt on 40% pudeliveest tegelikult tavaline kraanivesi.

Kokkuvõte: hea tervise jaoks vajad sa palju puhast vett
Pole vähimatki kahtlust, et puhas vesi on hea tervise allikas. Pelgalt magustatud jookide väljavahetamine puhta vee vastu parandab su tervist märgatavalt. Ning loomulikult alandab ka kaalu. Vee kogus aga on midagi, mida sa pead reguleerima vastavalt enda individuaalsetele vajadustele.
Seega kuula enda keha, täida selle vajadusi ning võid üsna kindel olla, et su enesetunne ja tervisenäitajad paranevad koheselt.

Allikas:  articles.mercola.com