Pane trennis aju tööle

Oled keskmisest aktiivsem liigutaja ja sulle meeldib mõni kindel spordiala. Sa teed enda meelest küll regulaarselt trenni, kuid tulemused on visad tulema. Oled endale eesmärgi püstitanud, kuid selle saavutamine tundub aja möödumisest hoolimata endiselt kättesaamatu? Sel juhul võib alljärgneva kõrva taha panemisest nii mõndagi kasu olla.

Pole mingi uudis, et tegevsportlaste ettevalmistuses on psüühiline pool sama oluline kui igapäevane füüsiline treening. Vaimne tasakaal on heade tulemuste üheks eelduseks, eriti mängib see rolli võistluste puhul, kus närvipinge on tavalisest treeningsituatsioonist märkimisväärselt kõrgem. Järgnevad soovitused aitavad kaasa nii vaimse kui ka sellega tihedalt seotud füüsilise vormi säilitamisele / parandamisele.

Keskendu hetkele. Ehk püüa unustada igapäevamured ning keskendu nendele tunnetele, mis sul treeningu või harjutuse ajal tekivad. Kui näiteks aeroobikatunnis tunned, et ei jaksa enam kaasa hüpata, pööra väsimusele mõtlemise asemel tähelepanu hoopis muusikale, ela sellesse sisse ning naudi neid positiivseid emotsioone, mida rütmikas ja kaasakiskuv muusika sinus tekitab. Joogatunnis proovi tunnetada lihaste venitust ning sellega kaasnevat rahulikkuse tunnet.

Jää positiivseks. Ja seda isegi siis, kui väljas puhub rulluisutama minnes tugev vastutuul või korvpallimängus on enamik vabaviskeid mööda läinud. Uuringud kinnitavad, et negatiivsed emotsioonid häirivad närviimpulsse, mis liiguvad ajust lihasesse, vähendavad liikumisulatust ja tekitavad kehas asjatut pinget. Selle asemel, et enne tähtsat üritust end üles kruttida, tasub kujutada ette selle edukat kordaminekut. Keha lõdvestub ning närvipinge väheneb ja sinu vabavise läheb hoopis suurema tõenäosusega korvi.

Kujuta edukat sooritust ette. Nimelt tasub enne tähtsat hetke silmad kinni täiuslik tegevus silme ette manada. See kinnistab liigutustegevuse mällu ning aitab ajul see terviklikumalt lihastesse viia. Väga palju kasutavad sellist teguviisi näiteks kõrgushüppajad ning iluuisutajad. Korvpallitreenerid soovitavad samuti oma õpilastel enne olulist vabaviset ilusat pallikaart ja korvisopsatamist ette kujutada. Uuringute alusel aitab eelnev mälupilt sooritust korralikult parandada.

Rõhk detailidele. Pööra igas treeningus tähelepanu ühele asjale. Näiteks jooksutehnikale, vastupidavuse või kiiruse arendamisele. Aju on küll tohutult mitmekülgne organ, kuid ta ei suuda keskenduda paljudele asjadele korraga juhul, kui mõni neist on teistest oluliselt keerulisem või sinu jaoks uus. Kui õpid uut tantsusammu või mõnda spetsiifilist liigutust, on kasulikum tegeleda aeg-ajalt üksnes selle problemaatilise kohaga – nii on edukad tulemused oluliselt kiiremad tulema. Kõike korraga me kontrollida ei suuda. Edu võti on ikka detailides.

Muuda treeningud mitmekülgsemaks. Muutused toovad endaga kaasa positiivse ebakindluse, mis mõjub vaimselt ärgitavalt. Nii äratad sa oma aju ja sissekohandunud liigutusmustri uue elemendiga üles ja sunnid seda täiustuma. Sama põhimõtte alusel soovitatakse käia erinevat tüüpi aeroobikatundides ning vahelduseks ka jõusaalis, et vältida lihaste liigset kohandumist ühekülgse koormusega. Pikaajalistel body-aeroobika fännidel tasub kiigata mõnda lõbusasse tantsutundi või proovida vahelduseks hoopis spinningut või enesekaitsetrenni. Selline vahelduslikkus aitab oma keha paremini tunnetama õppida ning parandab lõppkokkuvõttes tulemust. Rutiin seevastu tapab aga nii huvi kui progressi.

Kairi Look