Kuidas tähistasid Jõgeva edukad naised tänast päeva?

17 kommentaari
Kuidas tähistasid Jõgeva edukad naised tänast päeva?

Rahvusvahelise naistepäeva tähistamise algust on seostatud USA 1848. aasta reformidega, kui naised said mitmeid õigusi ja vabadusi. 1911. aastal tähistati naistepäeva esmakordselt Saksamaal, Austrias, Šveitsis ja Taanis, 1913. aastal ka Venemaal. Kuidas tähistatakse seda aastal 2010? Uurisime Jõgeva kandi naiste käest. Küsimustele vastas Reine Koppel. Teil on üks tore traditsioon – võtta kapist rahvariided, haarata koridorist kübarake pähe, et minna  8.märtsi hommikul kell 8 Kuremaa Terviseradadele suusatama-kelgutama. Kuidas see alguse sai?

Rahvusvahelise naistepäeva tähistamise algust on seostatud USA 1848. aasta reformidega, kui naised said mitmeid õigusi ja vabadusi.

1911. aastal tähistati naistepäeva esmakordselt Saksamaal, Austrias, Šveitsis ja Taanis, 1913. aastal ka Venemaal. Kuidas tähistatakse seda aastal 2010? Uurisime Jõgeva kandi naiste käest. Küsimustele vastas Reine Koppel.

Teil on üks tore traditsioon – võtta kapist rahvariided, haarata koridorist kübarake pähe, et minna  8.märtsi hommikul kell 8 Kuremaa Terviseradadele suusatama-kelgutama. Kuidas see alguse sai?

Tõsi see on, juba kolmandat aastat teeme nõnda. Kuna sel aastal juhtus see esmaspäeva peale, siis otsustasime selle juba päev varem ära korraldada, et kõik saaksid osa võtta. Nagu enamus toredaid asju sai ka see üritus alguse vägagi spontaanselt. Jõgeva Sordiaretuse Instituudis oli tavaks pidupäevale veerandtunnine kohvipaus pühendada ja kuna kollektiivis oli palju hakkajaid, kauneid ja toredaid daame, üllatasid meeskolleegid neid naeratavate nägudega, lilleõite ja tordiga. 

Mis edasi sai?
Paar aastat tagasi, kui meeskolleegid meid tervitasid, tegi kolleeg Tiina neile ettepaneku, et võiksime naistepäeva suusarajal tähistada ja alustada just kell 8 hommikul.

Kolleeg Gunnar võttis väljakutse vastu, kuid oli suhteliselt skeptiline – ta ei uskunud, et me seda päriselt ka mõtlesime. Aga meie läksime -seelikute, kübarate ja värvitud huultega…

Kas Gunnar ise jõudis ikka kohale?
Jaa! Ta oli tõsiselt üllatunud!

See toimus kõik esimesel aastal, mis edasi sai?
Esimesel aastal oli meid kokku kolm naist ja kaks uudishimulikku meest. Järgmisel aastal oli maal külajutt vahvast hommikust juba levima hakanud. Kohale tuli umbes viisteist naist ja viis meest. Sel aastal tegime aga rekordi – 40 naist, 10 meest ja üks koer!

Millised üllatused Teid raskel rajal ootavad?
Meil on teeninduspunktid lausa rajal.  Enne sõitu on määrdeboks, rajal meessoost turvamehed ja toidu-Mati, kes sõidab rajal kaasa, et kehakinnitust jagada. Kõrgemate tõusude tippudel ootavad jällegi tublid mehed, suured krõbisevad kommipakid käes.

Kui sõit läbi, kas kohe kojuminek?
Oi, kaugel sellest! Siis joome ühiselt teed ja avame oma moonakotid, kust võib küpsetisi ja ka muid maiustusi leida.

Nii et see kostüümidraama tasub end 100% ära?
Oo-jaa, see on kohaletulemist väärt – rahvariided, seelikud, miniseelikud, kübarad, turbanid, keset lumevälju ka lillepärjad…Muideks, seelikuga suusasõit on omaette huvitav kogemus. Me korraldame sellist naistepäeva oma elu huvitavamaks muutmise ja mõnusate inimestega koosolemise eesmärgil.

Mis valdkonna inimesed olete?
Paljud on seotud sordiaretusega, kuid üritusel osalevad ka tudengid, lasteaiakasvatajad, pangatöötajad, koduperenaised ja kultuuritegelased.

Mida soovitaksite pealinna naistele?
Tallinnas on hiiglama palju võimalusi kultuuri ja muud toredat elu tarbida. Inimesed elavad tihedalt üksteise kõrval, vaikust ja üksiolemise ruumi on vähe. Kindlasti soovitaksin rohkem looduses viibida ja siinkohal teen üleskutse tulla kevadel maale puhast loodust nautima ja uudistama!

Vaata Jõgeva naistepäeva pidustuste pilte allpool! 

Kristiina Võsu