Müüdid ja tegelikkus

Juba tuntud 16.saj. inglise filosoof Francis Bacon väitis et kogu meie teadmised põhinevad peamiselt teatud liiki iidolitel, ikoonidel ja müütidel. Antiikmaailm oli aga otseslt mütoloogia otsa rajatud. Müütidel on inimteadvuses tohutu roll. Ja ega tänapäevalgi suurt midagi muutunud pole. Ikka jälle needsamad iidolid ja müüdid, stereotüübid ja valearvamused, millest osa variseb kokku ja teine tekib taas. Sinna vahele mahub õnneks tükike tõde ja realiteeti. Tõde on tõeline tegelik teadmine, mis elu reaalselt edasi viib, kõiksugu müüdid aga segavad tõeni jõudmist, juhatades meid valejälgedele. Pakume teile valiku müüte, mis varisesid kokku 2007 ja ennustame milliseid on uued 2008 aasta müüdid.

Eesti poliitika
• Pronksiööl purunes müüt meie edukast integratsioonist. On hoopis 15 aastat metsajooksnud integratsiooni. Seisame teelahkmel- kuidas minna edasi? Sai vähemalt selgeks, et üks osa muulastest (moskvameelsed) ei integreeru kunagi, teine osa (eesti- ja euroopameelsed) on juba täiel hool integreerumas ja kolmas (suurim grupp) ei ole oma otsust veel teinud. Ilmselt ostsustab just see kiht inimesi integratsiooni edukuse tulevikus, seega just sinna maksab panustada.

• Selsamal Pronksiööl varises kokku müüt sellest nagu oleks meie vabadus (isegi NATOs ja ELs) midagi iseenesestmõistetavat ja igavest, mille nimel ei pea enam pingutama. Peab, ja oi kuidas veel! Viimane aeg hakata mõtlema riigikaitsele kõige laiemas mõttes. Alates kaitsetahtest ja struktuuridest kuni lennukite ja tankideni välja.

• Ja veel põrmustus 26-27.aprillil müüt sellest nagu Venemaa ei tahaks meid endale tagasi. Tahab väga! Ja ei vali selleks kahjuks vahendeid, ei legaalseid ega ka illegaalseid.

• Teisitiarvamise telgitagused. Müüt sellest et Eestis võib kogu aeg vabalt teisti arvata lööb kõikuma. Öise vahtkonna liidrid arvavad ennast kohtupinki. Algab ka “roosade professorite”/teisitiarvajate süüdistamine riigireetmises. Tõstetub isegi küsimus antud kontingendi pädevusest ja sobivusest meie kõrgkoolidesse ja uurimisasutustesse. Press püüab asjast üle olla sellega, et “hoiatab” peaministrit ja poputab “teisitimõtlejat” Kivirähku.

• Müüt Eestist kui tolerantsest riigist. Tuleb teravalt ilmsiks meie kodanike negatiivne suhtumine venelastesse (eriti Pronksiöö märatsemise järel) ja neegritesse (käivad siin õpetamas kuidas meie peame oma asju ajama). Ka homodel ja lesbidel ei lähe hästi, neid ei mõisteta endiselt (homoparaad ei ole jätkuvalt in).

• Kahjuks tõdemus, et Eestis Vabariigis saab siiamaani edukalt läbi ilma riigikeelt oskamata ei osutu veel müüdiks, vaid on karm reaalsus. Saab, ja seetõttu püsib pigem müüt, et pole mõtet eesti keelt õppida. Puudub sund ja motivatsioon. Selline müüt tuleks meie riigil ja rahval kindlasti ümber lükata (just tegudes, mitte deklaratiivselt), muidu on iseolemine ohus. Venekeelset meediat aga tuleks kasutada eelkõige propaganda eesmärkidel.

Välismaa
• Visisedes kipub hääbuma müüt Venemaast kui rahulikult demokraatiasse pöörduvast hiiglasest, kes ei ohusta oma naabreid ega maailma. Näib, et ida valitsemisviisid on ja jäävad teistsugusteks. Demokraatia kitsendamist nõuab see vastukaaluks ka läänelt - Putini Venemaa versus otsustuskindel Ansip, parempoolsete võimuletulek Euroopas, Bushi ameerika koos Quantanamo Bay vangla ja muude nähtustega.

• Müüt Lätist kui iseseisvast sõltumatust riigist EU ja NATO liikmest (liikus praktiliselt Vene mõjusfääri ja teeb paljus seda, mida Kremlist öeldakse/kästakse) kipub kokku kukkuma. Paraku suudavad ja oskavad lätlased end alati kiiresti ja odavalt kellegi alla heita. Olgu selleks siis Mõõgavendade ordu, Poola kunn, Peeter I, Landesweer, bolševistlik Venemaa või praegune Putini sõjalis/majanduslik/poliitilise grupeering.

• Tänu Vene propagandamasinale luuakse uus müüt Eestist kui väikesest, vastikust fašistlikust, mittetolerantsest ja jonnakst riigist. Lisaks vihatakse siin ju ka venelasi, juute, homosid ja neegreid - seega inimõigusi pole meil ollagi!

• Uus müüt Venemaast kui superiigist hakkab ilmet võtma. Keegi ei mõtle veel, et tegelikult on Venemaa hiiglane savijalgadel, kelle vananev ja alkoholismi küüsis vaevlev 140 miljoniline elanikkond ei suuda varsti hallata ei oma tohutut territooriumi ega loodusvarasid.

Majanduses
• Variseb kokku müüt Eesti võimest kiiresti euro kasutusele võtta. Seoses sellega tuhmub ka müüt meie majanduses igavesest kiirest ning probleemideta arengust. Tulevad hoopis arengutempo aeglustumine, hinnatõusud, inflatsioon. Õnneks on jahtumine järk-järguline, mitte järsk. Tuleb hakata tegelema uute perspektiivikate arengusuundadega.

• Eesti Nokiat ei ole ega tule (võimalik, et seda polegi) – ent imelik küsimus ja müüt püsivad ikkagi - kuidas on kivide otsas asuva kehva kliimaga riigis, kus pole tilkagi naftat olla SKT per capita näitajatelt üle sellistest võimsatest naftariikidest nagu näiteks Omaan ja Venemaa?

Meedias
• Müüt et kollane ajakirjandus ei suuda seljatada tõsist ei toimi enam. 2007 saavutab meelelahutuslik trend meedias lõpliku ja veenva võidu klassikaliselt tõsise trendi üle. Uus müüt on, et meelelahutusmeedia ruulib!

• Ka mõte sellest et meie meelelahutus- ja naistemeediaturg on täis osutub müüdiks, tegijaid tuleb aina juurde.

Kultuuris
• Variseb kokku stamp, et Eesti kinokunstist ei saa kunagi asja. Saab ja päris hästi! Aasta toob palju auhindu, häid filme ja neid tuleb juurde.

Loe lisaks Urmas Espenbergilt:
Raamat KESTVAD KIIDUAVALDUSED
Urmas Espenberg on loonud modernseid, eluliselt põnevaid ja kirglikult haaravaid erootilisi meesromaane, kuid tema kirjutamisampluaa ulatub märksa kaugemale, hõlmates laia spektrit erinevatest sotsiaalsetest, kultuurialastest ja filosoofilistest probleemidest. Käesolevas kogumikus jõuab lugejate ette autori esimene näidend, mis kajastab ilmekalt elu ja teaduse tegemise perspektiivitust tol kentsakal ajalooetapil, mis nii mõnigi kord hiilivalt ja nostalgitsevalt, enamasti "vanade heade asjade" sildi all ikka ja jälle meie teadvusesse ning igapäevaellu tagasi pürib. Näidendi "Kestvad kiiduavaldused" teiseks põhiteemaks on sumbumine ja sellest johtuvad probleemid, mis arvatavasti ei muutu kunagi, olgu tegu Tšehhovi Taganrogi, Vonneguti Midland City või autori Emajõe Ateenaga. Žanriliselt on tegu tragikomöödiaga, seega naeruga läbi pisarate.

Kogumiku teise poole moodustab autori esseeparemik aastatest 2004-2006. Peateemadeks film, elu ja eksistentsi mõte. Essee "Eesti Vabariik ja tema kangelased" osutus vabariikliku esseekonkursi "15 aastat vabadust" üheks võidutööks.

Kirjastus, Kentaur 2007, 96 lk.
Jaemüügihind 119.-

www.kirjastuskentaur.ee/espenberg