Rein Rannapi poeg Kaspar-Ikevald Rannap käib isa jälgedes!

26 kommentaari
Rein Rannapi poeg Kaspar-Ikevald Rannap käib isa jälgedes!

Pianisti ja helilooja Rein Rannapi (56) poeg Kaspar-Ikevald Rannap (22) on sarnaselt isaga sidunud oma tuleviku muusikaga. “Suurem osa minu ajast kulub muusikalisele tegevusele. Laulan ansamblis Ketikoerad ja olen muusikaliikumise BändCämpi üheks eestvedajaks, mille eesmärk on arendada inimeste loomingulisust läbi muusika,” räägib ta. Milline on Kaspar-Ikevaldi eesmärk muusikas, millist muusikat teevad Ketikoerad ning milliseid omadusi noor muusik naises hindab, loe tema intervjuust Buduaarile.  

Pianisti ja helilooja Rein Rannapi (56) poeg Kaspar-Ikevald Rannap (22) on sarnaselt isaga sidunud oma tuleviku muusikaga. “Suurem osa minu ajast kulub muusikalisele tegevusele. Laulan ansamblis Ketikoerad ja olen muusikaliikumise BändCämpi üheks eestvedajaks, mille eesmärk on arendada inimeste loomingulisust läbi muusika,” räägib ta. Milline on Kaspar-Ikevaldi eesmärk muusikas, millist muusikat teevad Ketikoerad ning milliseid omadusi noor muusik naises hindab, loe tema intervjuust Buduaarile.

Kuigi Kaspar-Ikevald lõpetas kevadel turundusjuhtimise bakalaureuseõppe, usub ta, et tulevik on tal seotud peamiselt muusikaga, mitte niivõrd koolisõpitud erialaga. “Samas muusika projektide juurde, millega tegelen, kuulub ka nende turundamine,” lisab ta. “Üks tuleviku eesmärkidest on mul Eesti muusika ekspordi edendamine ja seda eelkõige läbi BändCämpi. Aitame uutel muusikutel läbi lüüa ja ennast tutvustada täna Eestis, aga tulevikus on eesmärk laieneda naaberriikidesse, Euroopase ja võibolla et kaugemalegi. Uue tulijana ma tean, kui keeruline on ennast kuuldavaks teha ja BändCämpiga püüame just minusuguseid muusikuid aidata, neid arendada ja tutvustada.” 

BändCämpi idee sai alguse Rabarockil. “Ühel hetkel avastasime, et paljud külastajad veetsid suure osa ajast telklaagris musitseerides. Aga milleks siis maksta festivalipileti eest, kui tahetakse ühiselt musitseerida? Sellest sai alguse BändCämp laager, mis toimus esimest korda 2009. aasta augustikuus. See on laager, kuhu tuevad kokku muusikud ning nad loositakse bändideks ja siis on neil aega 48 tundi kolme loo ära õppimiseks, kusjuures üks nendest lugudest tuleb neil endal laagri jooksul valmis teha. Laager päädib lõppkontserdiga, kus selgitatakse välja parim bänd. Lisaks laagrile on tänaseks meil igal kuul BändCämpJämid ja kord kvartalis BändCämpLived. Nagu ma juba ütlesin, siis tulevikuplaanid on meil piiridetagused. BändCämpi kohta saab rohkem infot www.facebook.com/livebandcamp,” jutustab Kaspar-Ikevald BändCämpi loomislugu. Siiani peab Kaspar-Ikevald oma suurimate saavutuste hulka kindlasti ülikooli lõpetamist, kuid suuremad saavutused on tal enda sõnul ikka veel ees. “Ambitsioonid on seotud eelkõige muusikaga – Ketikoerte ja BändCämpiga. Kuid erinevaid unistusi on palju!”

Ketikoerad on bänd, kus mängib ka Kaspar-Ikevald ning koos viljeldakse põhiliselt eestikeelset rokki, nii rajumat kui rahulikumat. “Näiteks hiljuti esitlesime RockCafes BändCämpJämi raames oma teist singlit nimega „Mäng”, ma ütleks, et see on pigem rokkballaad sumedateks sügisõhtuteks, mitte raju nädalavahetuse käimatõmbaja. Muideks selle looga võitsime Tudengibänd 2010 parima vokalisti ja instrumentalisti auhinna.” Noor muusik soovitab kõigile parema mulje saamiseks Ketikoerte loomingut ise Youtube’ist kuulata. Kuna bändis on neli isast koera, siis loomulikult tekib neil ka lahkhelisid. “Muidu oleks ju igav! Mis aga puudutab peale jäämist, siis katsume ikka arutleda ja põhjendada oma arvamusi. Eks vahest kakleme kah!” jutustab Kaspar-Ikevald.

“Muusika tegemisel ei ole meil kindlalt kokkulepitud, kes kirjutab muusika ja kes sõnad. Igal lool on oma sünnilugu. Siiani on aga välja kujunenud, et muusika kirjutame ühiselt ja sõnad tulevad minu sulest,” jutustab ta Ketikoerte muusika loomisprotsessist. Insipiratsiooni sõnade kirjutamisel saab noor laulukirjutaja kõigest enda ümber – naised, ühiskond, sumedad sügisõhtud, pikad suvepäevad jne. Heliloojast isaga pole siiani Kaspar-Ikevald ühtegi lugu ühiselt kirjutada proovinud. “Isaga koos loo kirjutamine on päris vahva mõte, siiani ei ole seda teinud. Küll aga oleme temaga koos üles astunud, esitades tema ja Ketikoerte lugusid – see oli funky,” meenutab ta.

Kaspar-Ikevaldi jaoks polegi sellist asja olemas nagu vaba aeg. “Kui ma muusika või BändCämpiga ei tegele, siis käin sõpradega väljas või enda julgust proovile panemas. Näiteks paar kuud tagasi sai esimene langevarjuhüpe tehtud, oli huvitav kogemus. Lisaks on head aja veetmise viisid korvpall ja lumelauaga sõitmine.” Kuigi muusik oma suhteseisu ei paljasta, räägib ta, mis naise juures tema jaoks kõige tähtsam on. “Tore oleks, kui armastus muusika vastu on olemas – kuid see pole kõige olulisem. Oluline on see, et inimene suhtuks endasse ja oma tegevustesse kirglikult. Usun, et kõikidesse asjadesse on võimalik loominguliselt suhtuda ning hindan inimesi, kes oskavad seda teha. Lisaks on oluline, et naine oskab enda ja teiste eest hoolitseda.”

 

 

Tene Sommer