Villu Parvet: miks mees su elust järsku ära kadus?

Loomulikult on mehed süüdi 99%-s inimkonna probleemidest ning patuoinad valdavas enamikus suhtedraamadest. Ometi on ka neid meie hulgast, kes on ilmselgelt ebaõiglases suhtes. Olen viimasel ajal mitmel korral puutunud kokku olukorraga, kus kannatajaks on mees. Need suhted tunduvad väljastpoolt vaadatuna igati ilusad, kuid kodune olukord ning inimestevaheline keemia on räpasem kui purjus professori laboris. Mehed ei kao ära „lambist“ ja juhuslikult, selleks on vaja sul endal järjekindlalt „tööd teha“.

See ei juhtunud üldse nii järsku… Ei! Üritasime sinuga mitu korda rääkima tulla ja sa kas pöörasid asjad naljaks, hakkasid meid kritiseerima või kasutasid lihtsalt oma võimet valikuliselt kuulata. Praktiliselt alati oleme sulle selliseid asju rääkinud, kuid ilmselt mitte kunagi nii mitu korda, et sa aru saaksid. Palun mõista, oleme mehed! Me ei suuda ennast sundida asju kaksteist korda üle rääkima. Eeldame, et saad aru peale kolmandat katset.

Pidime vastutama su eelmise kuti eest… Jah, ta lasi sind üle, ta kasutas sind ära ja tegi sulle palju haiget. Jah, sa olid temaga väga hea naine ja ta ei osanud seda hinnata. Mis kõige hullem, nüüd on ta väga hea ning keegi teine saab selle headuse endale. See kõik on kurb, aga milles me su praeguse mehena süüdi oleme? Miks me saame karistada su eelmise kuti iga petmise eest ning kõik, mis me teeme, on alati katse sind „üle lasta“?

Ega sa meid väga ära ei hellitanud… Kui me midagi hästi tegime, näiteks leidsime selles raskes majandusolukorras võimalused oma kodu, auto ja eluks vajaliku ostmiseks, andsime sulle raha su lugematute vajaduste rahuldamiseks ning püüdsime ka ise kodus korda hoida, saime tasuks vaid kuldsed sõnad: „See on ju normaalne!“. Oleksid sa kas või üks kord tulnud meie juurde ja meid siiralt tänanud… Oleks palju parem tunne.

Kui see on võrdsus, siis… Meie FB, telefon ja msn olid kodus sama lihtsasti ligipääsetavad nagu kraanikauss, tualett ja külmutuskapp. Sina aga muutusid ilmselgelt ärritunuks, kui me tahtsime su sidevahendite kaudu edastatavast veidi rohkem teada saada. Ebaõiglus häirib meid meestena palju rohkem kui me välja näitame. Võib-olla sa ei teinud midagi halba, aga see ei muuda fakti ebavõrdsuse osas!

Päevad 365 päeva järjest… Jah, me teame, et sul võisid olla päevad. Aga miks need kestsid praktiliselt kogu aeg. Miks su hääletoon meiega suheldes sõltus sellest, kuidas sul oli tööl läinud või miks sa nähvasid meile ühesõnalisi vastuseid, kui püüdsime sinuga täiesti rahulikult rääkida? Samuti pole väga huvitav saada pidevalt sõimata asjade eest, mida tegime tunduvalt varem, kui sinuga kohtusime!

Mitte väga terved nõudmised… Samuti ei saanud me aru, miks on „normaalne“ see, et naine peab saama täieliku vabaduse ja otsustusõiguse oma elu ja tegemiste üle, kui meie kohustuseks on sulle raporteerida kõigest. Lisaks oli tore sulle raha teenida ja endale asju ostmata jätta, et saaksid nautida kalleid kokteile teiste meeste seltskonnas. Reisimisest ärme parem ei räägi – pidasid loomulikuks vähemalt viis korda suuremaid mahte. 

Kokkulepped… ainult meie jaoks… Kokkuleppeid sõlmida on tore, eriti peale seda, kui oleme tabanud sind tõde moonutamast või otseselt valetamast. Jah, me uskusime, et pead neist kinni, kuid peale esimesi korralike „üle saamisi“ kaotasime ka selle usu. Meestena ei ole meie jaoks võimalik seda mõista kuidagi muud moodi, kui täieliku alanduse ja solvanguna. Mõtle palun teinekord, mida sa täpselt lubad.

Kodumati on ka väga hea olla… Huvitav, kui palju me oleksime pidanud siis raha teenima, et me poleks pidanud kodus ise süüa tegema ja koristama? Meile kui meestele ei ole midagi loomupäraselt võõramat kui pidev ja pealesurutud kodutööde tegemine, mida sina pead lihtsalt „normaalseks“. Tunneme ennast alaväärsena ja näeme, et sa ei hinda midagi, mida sinu heaks teistes valdkondades tegime.

Vahel tegime ju midagi hästi ka… Kui suutsime terve päev kõik hästi teha ning jõudsime sulle järgi 6 minutit kokkulepitust hiljem, saime ikkagi õiendada. Miks on nii, et sa leiad kolmekümnest asjast selle ühe, mida võimendada probleemiks? Me tundsime, et teed meile liiga ja me ütlesime seda sulle välja. Sa võtsid seda õigustusena ja ütlesid, et „meiega pole üldse võimalik rääkida!“.

Täistöökoht FB-s. See on tore, et sul on peaaegu tuhat sõpra ja sa jälgid nende tegemisi väga aktiivselt. Kui sul põhitöö kõrvalt FB-s veidi aega üle jääb, ajad asju msn-is. Kuigi see võtab ajaliselt iga päev tunde, ei ole selles sinu jaoks midagi ebaloomulikku. Me lihtsalt ei saa aru, miks sul on igapäevaselt vaja aktiivselt suhelda oma kahekümne vallalise eesti kuti, nelja neegripoisi ja kahe eksiga.

Me ei tohi nuhkida, sest nad on sõbrad! Sõpru omada on tore, kuid me ei mõista, miks nad peavad olema vallalised või vabameelsed kutid, kellele sa purjus peaga sõnumeid saatma hakkad. Miks sind ärritas meeletult see, kui me küsisime sult nende kohta? Kuidas olid kõik meie püüdlused sind mõista ning saada kinnitust sinu truudusele ainult „haiglane nuhkimine“? 

Alkohol maitses sulle ka väga… Kahtlemata ei pea inimesed olema täis-karsklased. Ometi ei saa me aru, miks sa pidid umbes kolmel päeval nädalas ennast täis jooma. Miks sa ütlesid meie tööandja suvilas käies, et võtad ühe siidri, tegelikult jõid ennast mäluauku ja oksendasid pärast autosse? Samuti ei saa me aru, kuidas kõik teised selles süüdi olid ning su „jooma ajasid“. Mingil hetkel meie väike aju enam ei jahvatanud seda läbi.

Su sõbrannad või vaenlased… Sama raske oli mõista su suhteid sõbrannadega. Kord olid ühed neist su sõbrad, siis jälle vaenlased. Pidime kogu aeg jälgima erinevate grupeeringute moodustumist nendest. Lõpuks ei suutnud me enam aru saada, kellele mida öelda tohib. Mõistetamatu oli ka see, miks soovisid alati minna süütult välja vallaliste sõbrannadega, kes endale ülinäljaselt meest otsisid.

Flirtimine igal sammul… Loomulikult võib vahel ette tulla flirti, kuid teha seda igal sammul? Kuidas on nii, et mehed said kümnetel kordadel sinust ise valest aru ja „hakkasid midagi ette kujutama“? Kuidas juhtus see, et läksid sõbranna juurde küünehooldusesse, aga sattusite hoopis uute tuttavate kuttidega jahiga sõitma? Meid ei huvita meestena pelgalt flirdi tagajärjed. Selline tegevus iseenesest on haavav.

Ja kui lõpuks tulime sinuga rääkima… Kui sulle kõike seda veelkord rääkima tulime, käskisid meil sind rahule jätta, küsisid, kas meil pole oma elu ja isiklikke tegevusi ning ütlesid, et „vajad rohkem ruumi“. Kõige kurvem oli, et me polnud sind selle aja jooksul kordagi petnud ning pühendusime tõeliselt. Selle kõige pärast kergitasimegi ühel hommikul kaabut ja lahkusime… Täiesti ootamatult ja „järsku“…

NB! Ükski näide antud loos ei ole välja mõeldud, vaid kõik põhineb paljude meeste reaalsel elul siinsamas Eestis.

Villu