Õpi õppima

Õpi õppima

Ilmaasjata ei räägita elukestvast õppest ning sellest, et kooli lõpetamisega ainult rumal inimene võib mõelda : “nüüd ongi õppimisega kõik”. Õpime kogu elu ja tihti tuleb omandada ka selliseid asju, mis alguses tunduvad rasked.

Ilmaasjata ei räägita elukestvast õppest ning sellest, et kooli lõpetamisega ainult rumal inimene võib mõelda : “nüüd ongi õppimisega kõik”. Õpime kogu elu ja tihti tuleb omandada ka selliseid asju, mis alguses tunduvad rasked.

Järjest rohkem hakatakse ka erinevatel erialadel rõhku panema täiendkursustele ning koolitustele.  Teatud kindlatel erialadel, nagu arsti või õpetaja elukutses, lausa nõutakse aeg-ajalt täiendkursuste läbimist, et jätkata  töötamist. Enam ei imestata keegi, kui vanaema läheb koos noortega ülikooli või alles keskeas otsustatakse omandada midagi täiesti uut.

õppimine ei ole oluline vaid töökoha säilitamise mõttes. õppimine on oluline ka igapäevaeluga toimetulekuks. Uusi asju tuleb pidevalt juurde ning selleks, et elu oleks huvitav, ei saa vaid vanade teadmiste ning põhimõtete najale toetuma jääda. Et elus edasi minna, tuleb areneda, mis kätkeb endas õppimist.

Mäletan enda õppejõu Linnar Priimäe üht loengut, kus ta karmi tooniga rõhutas, et inimesel ei saa kunagi igav olla, alati on midagi teha –  õppida. Igavust võiks peletada näiteks kasvõi mõne keele õppimisega. Mida rohkem õpid, seda enesekindlamaks muutud ning suuremad on ka   võimalused  nii elus kui karjääris.

Õppimine on tegelikult keeruline protsess ja tihti nõuab see tugevat distsipliini ja eneseanalüüsi. Tihti tuleb ka õppimise juures esitada endale küsimusi: miks ma seda tahan õppida? Kas tingimused õppimiseks on soodsad? Mis on minu eelised? Mis mind selle juures kõige rohkem takistavad? Kui kaua omandamine aega võtab?

Palju oleneb  sellestki, mida soovitakse õppida ja kui suur on tahtejõud. Mõnele inimesele võib olla kerge õppida ruttu selgeks matemaatilist mõtlemist nõudvaid teadmisi ning raske omandada näiteks ratsutamist. Mõnel  inimesel jällegi vastupidi. Suure tahtejõuga on  kõik võimalik.

Siinkohal mõned küsimused, mis aitavad sind õppimises?  ükskõik, mida sa siis õppida/omandada  soovid.

Kõige efektiivsem õppimine on läbi teadmiste…:

– enese kohta

– võimest omandada uusi teadmisi

– kogemuste põhjal

– sinu huvist  ja olemasolevatest teadmistest õpitava kohta.

Igasugune õppimine katkeb endas teatud etappide läbimist ( http://www.studygs.net/)

Siin on neli etappi õppimiseks, mida soovitatakse läbida, kui tahad omandada midagi uut. Kui materjal tundub väga rake, siis analüüsi –  esita endale järgnevad küsimused, kui oled ummikus või sul on tekkinud vastuseis õppimisele. Tee kirjalikke märkmeid, kui seda on vaja:

Alusta mineviku meenutamisest ja analüüsi varem õppimisega seonduvat:       millised on sinu varasemad kogemused selle kohta, kuidas oled õppinud? Kas …

– kas sulle meeldib (vali!) lugeda, probleeme lahendada, meenutada või  ette lugeda, interpreteerida või hoopiski grupis töötada?

– tead, kuidas asju üldistavalt kokku võtta?

– küsid  küsimusi uute teadmiste kohta?

– arvustad, teed tavaliselt kokkuvõtvaid ülevaateid materjalidest?

– sulle on meeldinud üksi õppida, või eelistad grupis töötada?

– oled kergesti saanud kätte informatsiooni erinevatest allikatest?

– sulle on vaja ühte pikka põhjalikku õppimisaega või erinevaid lühikesi praktika -perioode?

Millised on sinu õpiharjumused? Kuidas nad on sul tekkinud?(mõtle oma kooliajale) Millised harjumused on paremini töötanud, millised halvemini? Näiteks kas sa koolis õppisid rohkem klassis, koos õpetaja ning kaasõpilastega või eelistasid pärast tunde üksi kodus õppetükkidest aru saada? Mõtle ka sellele, kuidas suudad omandatut paremini esitada: kas väljendad ennast paremini kirjalikult, suuliselt või lahendad  hoopiski üliedukalt head mälu või loogilist mõtlemisoskust nõudvaid teste?

Jõua tänapäeva. Kui soovid midagi õppida, siis jällegi vasta järgmistele küsimustele ja analüüsi:             

Kui huvitatud  oled  alast, mida soovid õppida?

Kui palju  aega tahad õppimisele  kulutada?

Mis segab mind  omandamise juures kõige rohkem?

Kas  praegune olukord võimaldab  seda edukalt õppida?                                                    

Mis on  kontrolli all ning millised faktorid ei allu  kontrollile? Mis on mul puudu, et hästi omandada soovitut?

Kas  olukorda saab keerata enda kasuks?

Mis mõjutab  pühendumist?

Kas  on olemas plaan? Kas see sisaldab ka varem kogetud ja omandatud õppimise meetodeid?

Hinda  valmisolekut õppimiseks ja  õpitava olulisust:

Mis on õpitava üldine eesmärk? (pane pealkiri)

Millised on peamised võtmesõnad? Pane need endale kirja.

Kas  saad aru võtmesõnadest ?

Mida  tead  praegu?

Mida juba tead – sellega seotud teemade kohta?

Milline informatsioon aitab teemat omandada?

Kas saad  omandamiseks kasutada vaid ühte informatsiooniallikat või on ka teisi, mille kaudu  paremini omandada õpitav?

Kui  õpid, kas  küsid: “sain ma nüüd sellest aru?”

Kas  peaksid tõstma õppimise tempot või hoopis aeglustama?

Kui  ei saa aru, kas ma küsid, miks  aru ei saanud?

Kas  teed õppimises peatusi ja üldistad omandatut/kogetut?

Kas  teed õppimises peatusi ning proovid  kõik loogiliselt endale selgeks mõelda?

Kas  hindad õpitut (oled nõus, vaidled vastu)?                                                 

Kas  vajad aega, teed pause ning siis pöördud uuesti teema juurde tagasi?

Kas  pead ainet teiste õppijatega läbi arutama?

Kas   küsid nõu eksperdilt (õpetajalt, raamatukogutädilt, oma-ala-spetsialistilt vm)?


Tee ülevaade:
                                   

Mida  tegid õigesti?

Mida  saaksid paremini teha?

Kas  õppimise plaan langes kokku ka sellega, kuidas  oled varem töötanud oma tugevate ja nõrkade külgede kallal?

Kas  oled valinud õppimiseks õiged tingimused?

Kas  viisid ikka  pingutused lõpuni, omandasid teadmised perfektselt? Olid enda suhtes piisavalt nõudlik?

Kas  olid õppimises edukas?

Kas  tähistad oma võitu?

See meetod aitab väga edukalt aru saada raskustest, mis tekivad midagi tehes (õppides) ning jõuda selgusele enese võimes midagi omandada. Nagu juba ennist sai mainitud – väga oluline on siiski ka tahtejõud ja enda sundimine tegema  asju, mis alguses tunduvad vastikud ja rasked. Alati on kergem käega lüüa. Sportlased, kes on jõudnud tippu, võivad olla küll mitte  nö intelligentsed (faktiteadmisi tundes), kuid ainult tugev soov ja tahtejõud on viinud neid tippu. Ja see ongi nende edukuse võti, mis on imetlemist väärt – paljud seda ei oska. 

Kõik on võimalik, kui seda väga tahta ja selle nimel tööd teha.

 

Buduaari arhiiv
Kadi Jüriado