KUIDAS paremini magada?

Psühholoog Toivo Niiberg kirjutab oma GoodNews kirjastusega välja antud raamatus „Ela ja küsi!“, et unepuuduse all kannatajate eluiga on lühem kui tavalistel magajatel. Teaduslikud uuringud on tõestanud, et üks magamata öö lühendab bioloogilist eluiga kolme päeva kuni nädala võrra. Õnneks hakatakse üha enam populariseerima ka väikest, 15−30-minutilist päevast tukastamist. Jaapanis võimaldatakse seda ka töökohtadel.

Inimeste unevajadus sõltuvalt vanusest on järgmine:

Keskmiselt magab inimene 5−9 tundi:
imikud 16 tundi
väikelapsed 10−12 tundi
noorukid 9 tundi
täiskasvanud 7−8 tundi
Vanemad (üle 65-a) 6 tundi ja vähem.

Seos peavalude ja unehäirete vahel

Uuringutest on selgunud, et üks sagedasemaid peavalu põhjuseid on unehäired. Ebaregulaarne unetsükkel, sealhulgas nii liiga pikk kui ka liiga lühike ööuni vallandab peavalu. Öine norskamine, unetus ja kehv unekvaliteet põhjustavad kroonilise peavalu ehk migreeni teket ning süvenemist. Tõestatud on, et norskamine (obstruktiivne uneapnoe) tekitab aju kroonilist öist hapnikuvaegust.

Nõuanded sügava ja kosutava une tekitamiseks

Söömine tuleks lõpetada 2−3 tundi enne uinumist.
Enam-vähem kindel magamamineku aeg.
Unetee 15 minutit enne magamaminekut (veiste südamerohi, humal, meliss, aedmonarda, liivatee, iisop jne – 1 kuhjaga teelusikatäis 1 tassi keeva vee kohta).
Värske õhk magamistoas.
Energeetiliselt neutraalne magamiskoht.
Und soodustavate looduslike aroomide kasutamine.
Und soodustav muusika.
Head mõtted: ära loe lambaid, vaid osta üks Bingo loto, Vikinglotto või Eurojackpoti pilet, aseta see padja alla ja mõtle, et kui saad miljonäriks… Kui oled suureks õnneks valmistunud, ei ole see tappev, vaid päästev.