Villu Parvet: kuidas koolitada meid su kurtmist ära kuulama

Oleme meestena kuulnud seda, kuidas sa oled rahulolematu ja kurdad. Kui püüame enda meelest sind kuidagi õnnelikuks teha või lahendusi pakkuda, muudame asjad hullemaks. Mitmed mehed on tunnistanud, et vahel nad lihtsalt lähevad hulluks, sest ükskõik, mis nad ütlevad, muudaks naise justkui veel kurvemaks või vihasemaks.

Loomulikult pole me meestena täiuslikud. Oleme sellest väga kaugel. Meile ei ole kahjuks enamasti väga südamelähedane tundide viisi asjadest rääkimine ilma mingi konkreetse tegevusplaani arutamiseta. Paljud asjad ajavad meid hulluks ja vaieldamatult kõige enam pahandab meid see, kui tunneme, et sind on võimatu õnnelikuks teha. Vahel tunneme isegi, et sind ei saa sind rahulolevakski muuta ning see seostub meie peas otseselt ebaõnnestumisega. Seda aga kardame kõige rohkem, sest siis arvame ka endast halvasti. Seega, palun õpeta meid!

Ära meie treenimisega hiljaks jää! Mitmed mehed on peale ebaõnnestunud suhteid ja lahkuminekuid olnud väga pahased ja lihtsalt öelnud „Miks ta mulle seda kõike varem ei rääkinud!“. Igas suhtes on kaks osapoolt ning väga paljud asjad, mida pead iseenesest mõistetavaks, on meile sageli üllatavad ja uued. Eriti need, mis puudutavad mehe ja naise vahelist suhtlemist. Oleme oma olemuselt nagu väikesed metsloomad, keda tuleb kodustada. Meie õiget käitumist tuleb premeerida ning valet karistada. Samuti tuleb seda kõike teha nii, et me ka ise sellest aru saaksime!

Räägi meiega konkreetselt! Kui soovid, et midagi õpiksime ja teistmoodi teeksime, siis tuleb meiega rääkida konkreetselt, mitte nagu naine, vaid nagu teine mees. Oma sõprade nõuandeid võtame kuulda just sellepärast, et  nad ei targuta, vaid räägivad asjast. Seetõttu on ka meie õpetamisel oluline, et ütled täpselt, mida meilt ootad ning seejärel räägid, mida me selle eest saame. Just nii käib see meestel omavahel ning kui nii meile lähened, on tõenäosus märksa suurem, et me ka oma käitumist muudame. Tasu parema käitumise eest võib olla see, et sina oled õnnelikum – siis tunneme ka ennast tegijatena.

Õpeta meid su kurtmist kuulama! Ülisageli tahad sa ju naisena lihtsalt rääkida, ilma et me sekkuksime või hakkaksime kohe su probleeme lahendama. Siis nii ütlegi! Kui tahad jälle rääkida sellest, mis halvasti või millega sa rahul ei ole, valmista meid vähemalt ette. Ütle, näiteks: „Kallis mees, nüüd ma kurdan sulle natuke aega. Ära hakka kuidagi vahele segama, ega midagi ütlema, lihtsalt kuula mind tähelepanelikult ära ja mul on siis palju parem tunne.“. Kui meile neid asju konkreetselt öelda, saame aru ja võtame seda kui konkreetset ülesannet ning täiesti uskumatult see vahel ka õnnestub.

Keela kohene lahenduste pakkumine! Ütle meile konkreetselt, et sa ei taha kuulda lahendusi. Vahel läheme just sellega alt, et soovitame sulle väga heana tunduvaid ideid selle osas, kuidas toimida. Lolli peaga ei saa me aru, et sa tahad lihtsalt kurta. Mitu meest on olnud täiesti nõutud, kui naine on kurtnud, nad on andnud naisele soovituse, naine on ikkagi teistmoodi toiminud, seejärel tagasi tulnud ja halamist jätkanud. Võid meile siis juba otse öelda: „Kallis, ära paku praegu mingeid lahendusi, sest ükskõik, mida sa välja pakud, laidan ma maha ning teen järelduse, et sa ei taha mind kuulata ega hooli minust üldse!“.

Premeeri meid lihtsalt kuulamise eest. Kui suudame sind kuulata, ilma et me vahele segaksime või hakkaksime endale teisi tegevusi otsima, palun premeeri meid. See meile tegelikult palju raskem kui su sõbrannadele. Kui sa räägid, tahaks me kogu aeg sekkuda ja öelda, et „Kuidas sa halad tuhat korda järjest samast asjast! Miks sa ei taha seda ära lahendada? Miks sa ei tee nii või nii?“. Peame seda enda sees kogu aeg alla suruma, seega – kui näed, et kuulame sind – tunnusta meid: „Kallis mees, ma olen väga õnnelik, et sa mind kuulad, mul hakkab juba parem, las ma kurdan natuke veel.“.

Vali õige koht ja aeg. Ülimalt oluline on, et sa valiksid kurtmiseks ka õige aja ja koha. No tegelikult aega sa niikuinii ei vali, sest kurta tahad sa millegi üle peaaegu iga päev. Aga koha osas on oluline, et sa istutad meid enda ette maha. Võta meilt ära telefon, TV pult, arvuti ja teised sidevahendid. Pane meid toolile istuma nii, et sinu selja taga ei oleks mitte midagi huvitavat. Osuta nimetissõrmega enda näo peale (tee ringe mõlema silma ümber) ja ütle: „Kallis, kui ma räägin, vaata siia. Väga hea on ka, kui sa liigutad oma pead samal ajal üles ja alla.“. Siis saame aru, mida tegelikult ootad ja soovid.

Räägi, et su emotsioonid ei sõltu meist. Ütle meile siis juba ausalt, et vahel oled täiesti imelikel välistel põhjustel kurb ning tahad kurta. Seleta ära, et me ei pea sageli tegema mitte midagi su tuju rikkumiseks. Samuti tunnista siis meile seda stiilis: „Kallis, vahel ma tahan lihtsalt kurta ja halada ilma mitte mingisuguse tajutava põhjuseta. Kui halama hakkan, pole sellel selget eesmärki. Lihtsalt kuula mind ja nooguta kaasa.“. Siis ei tunne me ennast ka koheselt vähemalt su kurtma hakkamise eest vastutavana ning suudame sind rahulikuma südamega ära kuulata.

Valmista meid ette oma tujumuutusteks. Selgita palun meile, et võime olla väga tublid, kuid vahel on sul lihtsalt paha tuju. Valmista meid ette, et paha tuju puhul tekib sul erakordne vajadus saada ära kuulatud ja lohutatud. Õpeta meid seda märkama ning siis ise juba õiget kohta sisse võtma, sidevahendid eemaldama ning sind kuulama asuma. Võid ju ausalt öelda: „Siis kui mul on paha tuju ja olen kurb, ära mingil juhul vastu vaidle ega ära põgene, vaid lihtsalt valmistu mu põhjalikku kurtmist ära kuulama – see ongi lahendus ja siis näen, et sa tahad mind õnnelikuks teha.“.

Ütle ära, et oleme igal juhul süüdi. Palun räägi meile ausalt, et kurtmise ja halamise käigus ei ole küsimus selles, kes on süüdi. Kuna oleme juba valinud kunagi seda risti kanda ja sinuga koos olla, siis oleme igal juhul kaudselt süüdi meie. Seega, võidki ausalt öelda: „Kallis, ära üldse püüa ennast õigustada. Pigem ütle vaid, et sa mõistad mind, saad must aru, vabandad, et ei osanud seda kõike ette näha ning tunned ennast sellepärast halvasti“. Siin pole otseselt vahet, kas me oleme süüdi või mitte, vaidlemine oleks aja raiskamine, parem koolita meid kohe sinuga joonduma ja ennast igal juhul (vähemalt kaudselt) süüdi tunnistama.

Ütle, et oled lõpuks õnnelik. Kui me niikuinii su kurtmist kuulama peame, siis palun anna meile ka teada selle positiivsest tulemusest. Kuna tahame sind õnnelikuks teha, siis meid motiveerib see, kui sa kurtmise tulemusena rahulduse kätte saad ja sul parem hakkab. Ütle siis juba ausalt välja: „Kallis, kui ma ükskord oma kurtmise ära kurdan ja sa mitte ühtegi lahendust välja ei paku ning muul moel vahele ei sega, hakkab mul järsku palju parem. Olen õnnelikum, sest sain aru, et sa armastad mind ning minust hoolid.“. Osad naised on seda öelnud ning kuigi tunneme, et meiega tehakse halba nalja, on see tegelikult ka töötanud :).

Buduaarile Villu Parvetilt