Keha ja vaim

Laupäeval lõppes üle-eestiline liikumisele ja tervisele pühendatud nädal Estonian Fitness Week, mille kulminatsiooniks oli Estonian Fitness EXPO, kus toimusid ka Eesti karikavõistlusted kulturismis ja fitnessis. Kolm kulturisti – Andry Kõre, Egert Oiov ja Siim Savisaar selgitavad, mis neid kõige enam motiveerib ning kuidas spordis edukas olla. Andry Kõre: kui toimub kasvõi väike areng, liigud edasi! Andry Kõret motiveerib kõige rohkem arenguprotsessi olemasolu. „Ma ei taha jääda ühe koha peale seisma ja ma tean, et sinna, kuhu ma enda aega panustan kõige rohkem, sealt saan ma oodata ka kõige suuremat edu ja arengut. Kui toimub areng, kasvõi väike, saan kindel olla, et ma liigun edasi. Elus on kõik asjad õpitavad ja igaühel on võimalus mingis valdkonnas või tegevuses väga heaks saada. Panustada tuleb sellesse lihtsalt aega ja olla ise proaktiivne. See teadmine motiveerib mind kõige enam, sest ma tean, et kõike on võimalik saavutada, kui ma korrektselt enda aega panustan,“ usub ta. Sportlasena suurimaks saavutuseks peab ta 2021. aastal Euroopa Meistrivõistlustel saadud 2. kohta Junior Games Classic Bodybuilding kategoorias. „Aga ma ei pea võistlustel saadud kohtasid kõige tähtsamaks. Minule isiklikult on kõige tähtsam see, et jõuaksin üldse lavale, sest see on väga pikk ettevalmistus, kus tuleb jagu saada väga erinevatest takistustest. Olen seda õppinud tänu sellele, et mul on esinenud väga palju takistusi üldse lavale saamiseks. 2020. aasta kevadel jäi pandeemia tõttu võistlused ära, 2020. aasta sügishooajaks ei õnnestunud valmistuda, sest kukkusin suvel põlve katki ja 2021. aastal oli samuti pandeemia tõttu treenimine jõusaalis väga keeruline ja selle tõttu otsustasime treeneriga isegi pooleli jätta valmistumise. Õnneks siiski pandeemiaolukord laabus ja sain esimest korda lavale 2021. aasta kevadel, küll mitte väga soovitud vormiga, aga sain tänu sellele oma esimese kogemuse. Kui õnnestubki hea koht saada, siis see on sellele kõigele ainult boonus. Tuleb nautida protsessi ja laval olemist, see on kõige tähtsam. Praegu on minu esimene täispikk võistlushooajaks valmistumine, kus kõik on peaaegu nii läinud nagu planeeritud ja esile kerkinud takistused kõik ületatud,“ räägib ta.   Egert Oiov: kõige enam motiveerib enda eesmärkide täitmine või ületamine Egert Oiovit motiveerib elus enim see, kui ta suudab endale seatud eesmärgid täita või neid ületada. „Kui mingi asi kõnetab, siis üldiselt ei ole raske ennast motiveerida. Üldiselt meeldib endale sihte seada ja vastavalt plaanile need ära täita. Samas leian, et eesmärgid peavad olema realistlikud ja sõnastatavad, siis leiab ka motivatsiooni nende täitmiseks. Loomulikult motiveerib ka see, et saaksin öelda, et olen oma lapsele piisavalt heaks eeskujuks!“ ütleb ta. Suurimaks saavutuseks peab ta seda, et on jõudnud sinna, kus ta on. Saab tegeleda oma hobidega ning teha tööd, mida armastab. Olla seotud treenimise ja spordiga, ise piisavalt liikuda ja elust rõõmu tunda. Veeta piisavalt aega oma lähedastega ja elada hetkes, mitte tormata, teadmata kuhu. „Spordisaavutused on toredad, aga neid paremuse järjestusse sättida on keeruline. Naudingut tunnen kõige enam just siis, kui saan pärast mingit võistlust või tegevust öelda, et ma ületasin ennast ja sain sellest tegevusest positiivse laengu!“ ütleb ta. Siim Savisaar: püsivus ja järjekindlus viivad sihile! Siim Savisaar sõnab, et lihased ei kasva üleöö ega Roomat ei ehitatud päevaga. Püsivus ja järjekindlus viivad sihile ja eesmärgile lähemale. Kui täna teha kõva trenn ja seista hiljem peegli ette, kas siis on näha muutust? Ilmselt mitte. Homme uuesti trenni teha ja peegli ette naasta, kas näeme erinevust? Ei näe. Kui seda sama harjumust korrata kuude, aastate kaupa? Äärmiselt tõenäoline, et peegelpilt on muutunud! „Liigutamist laiemalt vaadeldes tahaks loota, et olen läbi aastate paljudele inimestele positiivset mõju avaldanud. Olgu selleks minu juures füsioteraapias käinud patsiendid, koolitatud tulevased treenerid või püsivalt spordi juurde jäänud huvilised. Samuti on suur saavutus olla seotud nii mitmete tulihingeliste atleetidega, kes on võistlustel edukalt esinenud. Oma isiklikuks parimaks spordialaseks tulemuseks pean Eesti Meistrivõistluste tiitlit ning EM puhul on olemas nii hõbe kui pronks,“ räägib ta. Savisaar on ka tulihingeline puhta spordi eest võitleja. Ta tõdeb, et sport on paraku selline, et kuniks on võimalus petta ja tahe võita ning vahele jäämine pigem ebatõenäoline, siis on paljudel olemas motiiv seda ka teha. „Mina olen käinud piisavalt pikalt puhta spordi rada ja jõudnud võrdlemisi kaugele, mistõttu ma soovin näidata teistelegi, mis on võimalik täiesti „käepäraste“ vahendite, teadmiste ja pühendumusega ehk milline füüsis on veel naturaalselt saavutatav. Üks asi on olla vägev praegu, ent kuna igal mündil on kaks poolt, siis ka keelatud ainete maailmas on aspekte, millega on vaja hilisemas eas tegeleda. Sellele sageli jälle ei mõelda. Nii et mõelgem!“ paneb ta südamele.  

Enesearengu teejuht Tiit Trofimov ütleb oma raamatus “Lõpp on algus. Julgus elada iseendana”, et mediteerimine õpetab meid rahulikult paigal olema. Kuna enamiku inimeste sees on palju ärevust, siis tahavad nad kogu aeg liikumises olla: pidevalt telefoni näppida, kellegagi rääkida, telekat vaadata, suitsetada jne. Sest nii kui sa millegagi otseselt ei tegele ja miski su tähelepanu ei köida, pead vaatama, mis su südames ja hinges toimub, lihtsam on selle eest mingisse tegevusse põgeneda. Mõtlemapanev uuring Ameerikas Virginia ülikoolis tehti 2014. aastal üks katse, kus jäeti tudengid 15 minutiks tühja ruumi, neil ei olnud telefone, pastakaid ega midagi muud, mis oleks nende tähelepanu köitnud, ainult nemad ja nende enda mõtted. Siiski, ruumis oli üks aparaat, mis andis katses osalejatele, kes ei soovinud oma mõtetega üksi jääda, soovi korral väikseid elektrišokke. 67% mees- ja 25% naistudengitest olid nõus pigem elektrilööki saama, kui iseendaga olemise ebamugavust taluma. Mõtlemapanevad numbrid. Trofimov tõdeb, et probleemi suurusest saab aru kas või kohvikus istudes ja inimeste jalgu vaadates. Neid, kes rahulikult paigal istuvad, on vähem kui neid, kelle päkk edasi-tagasi tõmbleb või jalg vastu põrandat põntsub, nagu lööks mõne eriti tempoka laulu takti. Sisemine ärevus ja rahutus ei lase neil paigale jääda. Kui sa suudad hetkeks rahuneda, vaadata oma mõtteid, jälgida hingamist ja seda, mis su kehas toimub, siis see ongi see rahu, mida sa edaspidi palju rohkem tundma hakkad. See on iseendaga kontaktis olemine. Kui sa võtad aja iseendale, vaatled ja tunnetad oma sisemuses toimuvat, tulevad õiged vastused alateadvusest ise üles Trofimov tõdeb, et esialgu sa võib-olla ei oska neid märgata, aga üsna varsti tead, milline vastus tekitab su kehas hea tunde ja milline mitte. Lääne inimesed teevad otsuseid mõistusega, väga harva püüavad tunnetada, kas see samm, mida nad on astumas, on nende sügavamate soovidega kooskõlas või tahab ego asjad enda järgi paika saada. Meditatsioon on praktika. Seal pole õppida suurt midagi, praktiseerida aga küll Trofimov selgitab, et mediteerimise edu sõltub sellest, kui palju sa harjutada viitsid. Kui sa kümmet minutit ei leia, siis võta igal õhtul kas või viis, hinga sel ajal rahulikult ja tunneta oma keha. Tema igaõhtuse rutiini juurde kuulub mediteerimine juba palju aastaid. Ta tõmbab fookuse endasse, tunnetan keha ja hingamist ning kutsub oma hinge osakesed tagasi. “Olen päeva jooksul paljude inimestega kohtunud, emotsionaalseid vestlusi pidanud ja nii meeldivatesse kui vahel ka ebameeldivatesse olukordadesse sattunud. Minu hing on osaliselt sinna maha jäänud ja mul on lõpuks raske oma tegemistele ja tahtmistele keskenduda. Sellepärast ütlen enne magama jäämist endale: „Kutsun oma hinge osakesed puhta ja valge energiaga oma hinge koju tagasi.“ Ja samamoodi saadan teisele nende energia tagasi: „Kogu selle energia, mis ei kuulu mulle, saadan tagasi sinna, kust see tuli,“ kirjeldab ta ja kinnitab, et need asjad toimivad, usud või mitte. 

Metshaldjas Mari ehk Mari Arocha Albial on terve oma teadliku elu olnud hämmastavalt pikkade kiharatega ning antud teemal on kaunitar korduvalt ka avalikkuse ees sõna võtnud.